o kujundada nende veendumust teesi tõesuses ja antiteesi vääruses. VÄITLUSE REEGLID Loogiliselt korrektse väitluse pidamiseks tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest: 1. Väitluse teema peab olema selgelt ja täpselt sõnastatud - kui teema on segane on väitlus mõttetu. 2. Väitlejad peavad teema suhtes olema informeeritud ja vastandlikel seisukohtadel Väitluses kasutatavad võtted jagunevad lubatavateks ja lubamatuteks. Viimased eiravad loogikareegleid ja kasutatakse siis, kui väitleja ei ole kindel oma seisukohtades, kuid soovib väitluse võitu. Lubatavad võtted: 1. Haarata initsiatiiv algusest peale enda kätte (põhiküsimuse sõnastamine, väitlusaluse plaani väljapakkumine jms). 2. Väitluses ei tule mitte kaitsta vaid rünnata - väitlust tuleks läbi viia nii, et väitluspartner võtaks kaitsepositsiooni, st et tema peaks teie seisukohti ümber
tundub utoopiline. Nii näiteks keelab § 8 punkt 1 avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Kui nüüd mõelda Eesti reklaamidele, siis enamik neist on just sellise sisuga, nagu § 8 punkt 1 seda keelab. Väga raske saab olema reklaamide liigitamine lubatuteks ja lubamatuteks, sest piir sellel teemal on väga habras. Ühtlasi tekib kahtlus § 9 sisulise rakendamise osas, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Millegipärast on raske uskuda, et antud asutused selliste teemadega vaeva hakkavad nägema. § 10 ütleb, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste otsese ja kaudse diskrimineerimise kaotamisele ja