a Jeruusalemmas ühe tätoveerija puulõikemiistritelt. Tõendid tätoveerimisest Uues Maailmas piirduvad peaaegu täielikult varaste maadeuurijate etnograafiliste ülevaadetega ning mõnede kujukeste olemasoluga, mille kujundus sarnaneb tätoveeringutega. Põhja-Ameerikas oli tätoveerimine pärismaalaste hulgas valdav ning evis samasugust kultuurilist, vaimset ja sümbolistlikku tähendust, mida on täheldatud teiste kultuuride juures. Virginiast Californiani ja Arktikast Louisianani olid mehed ja naised kõikmõeldavall viisidel tätoveeritud. Esinduslikest peremärkidest või tomahookidest kuni abstraktsete lõuatriipude ja punktikogumiteni kasutasid põlisrahvad tätoveeringuid identiteedi ja saavutuste näitamiseks, vaimujõu ja kaitse omandamiseks, surmajärgsesse ellu pääsu saavutamiseks ning kehaliste hädade leevendamiseks. Meie päevini on säilinud väga vähe nende tätoveeringutega seotud sümbolite ja tähenduste levikust ja sügavusest. Erandiks on Vaikse
Québeci kaubapunkt · 1663 sai Uus Prantsusmaast krooniasumaa · Kinnitavad enda mõjusfääriks suure järvistu veetee ja liiguvad mööda Mississippi jõge Mehhiko lahe poole, kus 1681 pandakse alus Louisianale (1718 rajatakse seal New Orleans) · Prantsuse koloniaalimpeerium: Kanada Québec ja Ontario, Suure järvitu piirkond (mh tänapäeva Minnesota, Wisconsini, Illinois, Ohio ja Michigani aladel, nt Detrioti rajamine 1701), Mississippijõe org kuni Louisianani · Prantsuse alad takistavad (PA idaranniku) inglaste valgumist läände: kindlused! · Ristiusu levitamine ja karusnahakaubandus · Pigem kaubateede võrgustik kui kompaktne koloonia: suurel alal vähe elanikke (1700: 25 000; 1763: 83 000) III HOLLANDLASED: · 1626 kaubakompanii ostis indiaanlastelt Manhatteni saare ja rajas Uus Amsterdami koloonia (1660. aastatel 10 000 el.) · Soovisid vahendada karusnahakaubandust ja arendada suurmajandeid: kompanii ja
annaabi.ee 
