selle usk". Vürst määrab alamate usu. Selle tagajärjed olid: 1)katolooklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa ning vaimulikud vürstkonnad Reini ääres, Loode-Saksamaal jm. 2)protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal:Brandenburg, Saksi, Hessen, Braunschweig, väikesed Põhja-Saksa vürstkonnad; lõuna poolt kuulusid siia rühma Pfalz ja Wüttemberg. Martin Luther suri 18. veebruaril 1546 ja maeti Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon, kes tegeles oma elu lõpuni peamiselt ajalooga, suri 19. veebruaril 1560 ja maeti samuti Wittenbergi, Lutheri kõrvale.
eestkostel Wartburgi linnuses, kus valmis Uue Testamendi saksakeelne (1522). 1525.aastal abiellus endise nunna Katharina von Boraga (1499- 1552). 1530 protestantliku enesemõistmise aluseks oleva Augsburgi usutunnistuse sõnastamine. 1534.aastal ilmus Lutheri tõlgitud tervikpiibel ehk nn Lutheri Piibel, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. Suri 14.veebruaril 1546 oma sünnipaigas Eislebenis ja maeti 22.veebruaril Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon (1497-1560), Saksa humanist, Lutheri kaastööline Sündis 15.veebruaril 1497 Brettenis. Klassikaline haridus antiikfilosoofia, dialektika, retoorika, vanad keeled Heidelbergi (1511) ja Tübingeni (1514) ülikoolides. 1518 asus Wittenbergi ülikooli kreeka keele õppejõuks. Hariduskorralduse reformaator, lugema õppimise käsiraamatu autor. Avaldas olulised õpetuslikud tekstid, õsnastas Augsburgi usutunnistuse (1530).
katoliiklikke pühapilte ja avaldasid toetust usupuhastusele. 1525. aastaks läksid enamik Eesti linnu selgelt üle uue usu toetajate leeri. Nendega ühinesid ka mõned aadlikud, kuid üldiselt jäid vasallid siiski vanale usule truuks. Kokkuvõtte Luther suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning maeti Wittenbergi lossikirikusse. Hoolimata tema surmast ning puhkenud sõjast, ei surnud reformatsioon välja. Keiser Karl V nõustus aastal 1555 Augsburgi rahuga, mis tunnistas luterlike piirkondade valitseja õigust määrata rahva usk. Rooma
avaldustest, nõudes pühakirja, mis tema seisukohta ümber lükkaks. 8. mail avaldas kirikukogu ’’Edict of Worms’’, keelates Lutheri kirjutised ja nimetades teda, kui ’’süüdimõistetud ketser’’. See tegi temast süüdi mõistetud ja tagaotsitud mehe. Sõbrad aitasid tal ennast varjata Wartburgi lossis. Olles üksilduses, tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, et tavainimesed saaksid lugeda jumala sõnu. Olles ikka vahistamise ohus, Martin Luther tuli tagasi Wittenbergi lossikirikusse, Eisenachi, 1522. aasta mais. Imekombel suutis ta vältida enda kättesaamist ning alustas uue luterluse kiriku organiseerimist. Ta sai palju järgijaid ja toetust saksa printsidelt. Kui 1524. aastal algas talupoegade mäss, mõistis Luther hukka talupojad, keda ta lootis hoida, et tema kirik kasvaks, ja suundus vailtsejate poolele. Tuhanded talupojad tapeti, aga Lutheri kirik kasvas ikka aastatega. 1525. aastal abiellus ta Katharina von Boraga, kes oli endine nunn ning loobus
määras oma alamate usu. Tagajärjeks oli Saksa riigi jagunemine kahte rühma: 1) katoliiklikud riigid (Habsburgide pärusmaa, Beieri ja Frangimaa, vaimulikud vürstkonnad Reini äärees, Loode-Saksamaa jm) 2) protestantlikud riigid (Pöhja- ja Kesk-Saksamaa....) Kuigi usutülid jätkusid, oli luterlus seadustatud. Martin Luther suri aga varem, kui see juhtus 18.02.11546 ja maeti Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon tegeles elu löpuni peamiselt ajalooga ja ta suri 19.02.1560 ja marti samuti Wittenbergi, Lutheri körvale. § 32 REFORMATSIOON SVEITSIS: ZWINGLI JA CALVIN Riiklikult oli Sveits kujunenud elanikkonna omavalitsusel pöhinevate territoriaalüksuste kantonite süsteem. Koos moodustasid nad Sveitsi liidu. Looduslike olude järgi jagunes veits metsakantoniteks ja linnakantoniteks. Metsakantonid Schwyz, Uri, Unterwald jt asusid raskesit läbipääsevate metsade vahel
maa, selle usk". · Tekkis kaks rühma: 1. katoliiklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa jt. 2. protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal. · Luterlus oli seadustatud; katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Usutülid jätkusid ka edaspidi. · Martin Luther suri 18. veebruaril 1546. Philipp Melanchthon suri 19. veebruaril 1560. Mõlemad maeti Wittenbergi lossikirikusse kõrvuti. 32. REFORMATSIOON SVEITSIS: ZINGLI JA CALVIN · Kujunes elanikkonna omavalitsusel põhinevate territoriaalüksuste e. kantonite süsteem moodustades Sveitsi Liidu. 16. sajandi alguses 13 kantonit. · Feodaalsuhted polnud välja kujunenud säilinud külakogukond, arvukas vabatalupoegade kiht. Looduslike olude järgi: metsakantoniteks ja linnakantoniteks. · Metsakantonid: raskesti läbipääsetavate mägede vahel, põlismetsad
Mitmeid neist kirjutas Martin Luther ise, millest mõned Ein feste Burg ist unser Gott (Üks kindel linn ja varjupaik) või jõululaul Vom Himmel hoch, da komm ich her (Ma tulen taevast ülevalt) on käibel veel tänapäevalgi. 1525. aastal abiellus Martin Luther endise nunna Katharina von Boraga, mis kindlasti omas ka teatud sümboolset tähendust. Wittenbergi jäi Luther kuni oma surmani 18. veebruaril 1546 ning on maetud sealsesse lossikirikusse. Riik ja reformatsioon. Keisrivõim üritas esialgu reformatsiooni jõuga maha suruda. Wormsi edikt 6. maist 1521 kuulutas nii Martin Lutheri kui tema toetajad lindpriiks. Samas polnud riigipäevgi enam üksmeelne. 1526. aastal Speyeris toimunud riigipäeval (Itaalia sõdadega seotud Karl V ei saanud sellel osaleda), nõudsid vürstid endale usuvabaduse ning õiguse määrata ka oma alamate usku. Reformatsiooniga kaasaläinud vürstkondades kehtestati ilmaliku võimu toel uued
annaabi.ee 
