järgi mitte positsiooni.Ta kasutas igat võimalust,et oma teadmisi suurendada.Ta võttis ette reisi LääneEuroopasse ja omandas seal laevaehituse ja merendusega seoses teadmisi.Peetril oli ka halbu iseloomu jooni:sageli käitus ta meeletult ja mõtlematult.Juba varasest peale oli ta üks möllumees,ta võis kas või mitu päeva järjest juua. Peale esimest aastat valitsejana abiellus Peeter ja sai poja. Ta abiellus ema sundimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga kuid nende abiellu polnud sugugi õnnelik.Tema teise naise nimi oli Marta Elena Skawronska ehk Katariina 1. . Peetril on Katariinaga kaks tütart. 1695.aastal tahtis Peeter saavutada väljapääsu Mustale merele kuid see ebaõnnestus. Peeter tundis huvi laevastik u ja sõjanduse vastu.Ta muutis ida alad suuremaks impeeriumiks ja viis oma armee merele.Jõudes
tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Hõõrumised Moskva ja Preobrazenskoje "õukonna" vahel jätkusid. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga. Kuigi 1690 sündis neil poeg Aleksei Petrovits, ei olnud nende abielu õnnelik. Peeter ignoreeris demonstratiivselt oma abikaasat. Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse.
Peetri vanema õe Sofja rahutuste juhtimise ajal jäi ta õppimine katki. Õpetaja Zotov võeti temalt ära ja uut õpetajat ta ei saanud. Peeter veetis oma eakaaslastega aega ilma asjaliku tegevuseta. Seetõttu tekkisid tal hariduse puudujäägid ning ta omandas oma keskkonna jämedad kombed. Hiljem kahetses, et ei olnud õigel ajal haridust saanud. 1688 rajas Peeter omaenda laevatehase. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel noore ja ilusa Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga ( ). Ema lootis, et abielludes kasvab noormees välja sõjamängudest ja hakkab meheks. Peeteril polnud tegelikult aga mingeid tundeid Jevdokija vastu. Niipea kui jõed jääst vabanesid, ratsutas ta tagasi oma laevade juurde. Ema nõudis poja naasmist Moskvasse, tuues ettekäändeks tsaar Fjodor Aleksejevitsi hingepalvuse. Peeter kuuletus, kuid kuu aja pärast läks ta tagasi. Abikaasagi saatis Peeterile kirju, kus ta nimetas
tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga, kuid abielu ei olnud õnnelik. Peeter ignoreeris demonstratiivselt oma abikaasat, kuigi neil 1690 sündis poeg Aleksei Petrovits. Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse.
"vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Hõõrumised Moskva ja Preobrazenskoje "õukonna" vahel jätkusid. Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta ema pealekäimisel Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga, kuid abielu ei olnud õnnelik. Peeter ignoreeris demonstratiivselt oma abikaasat, kuigi neil 1690 sündis poeg Aleksei Petrovits. Aastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi
Sofja valitsemise ajal jäi Peetri õpetamine katki. Õpetaja Zotov võeti temalt ära ja uut õpetajat ta ei saanud. Peeter veetis oma eakaaslastega aega ilma asjaliku tegevuseta. Seetõttu tekkisid tal hariduse puudujäägid ning ta omandas oma keskkonna jämedad kombed. Hiljem kahetses ta, et ei olnud õigel ajal haridust saanud. Abiellumine ja kirg laevade vastu Kui Peeter sai 17-aastaseks, abiellus ta (27. jaanuaril) 1689 ema pealekäimisel noore ja ilusa Jevdokija Fjodorovna Lopuhhinaga. Ema lootis, et abielludes kasvab noormees üle poisikeselikest sõjamängudest. Peetril ei olnud abikaasa vastu mingeid tundeidPeeter ignoreeris demonstratiivselt oma abikaasat, kuigi neil 1690 sündis poeg Aleksei Petrovits. Võimupärilus Peeter I suri 1725. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ning testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist. Troonijärglasteks olid pojapoeg Peeter
annaabi.ee 
