võlausaldajad? Kui vald täitis kohustuse valele isikule: VÕS § 169 lg 1 võib võlausaldaja täita ka endisele võlausaldajale, kui ta ei teadnud ega pidanud teadma võlausaldaja vahetumisest. Kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad: VÕS § 172 – H (vald) võib keelduda kohustuse täitmisest, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud; 119 kohustuse täitmise takistus, ei tea kellele maksma peab, hoiustamine hea võimalus, kuidas viivitusse sattumist vältida. Siis riisiko nihkub. 3) Millised vastuväiteid saab võlgnik esitada uuele võlausaldajale? VÕS § 171 lg 1 võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal
3) kas elundit võib siirdada piiratud teovõimega inimesele? Võib, retsipiendi seadusliku esindaja nõusolekul. 4) kas ja millisel juhul võib arst üksinda otsustada siirdamise kasuks? Kui teovõimeline retsipient ei saa tervise seisundi tõttu otsustada, esindaja keeldub andma nõusolekut ja see on ainus elupäästev raviviis. 5) kas antud seadus kaitseb üksnes elusdoonorite isikuandmeid? Surnud doonori isikuandmed peavad ka olema kaitstud. 6) millal on elusdoonoril õigus loobuda elundi loovutamisest? Igal ajal kuni siirdamiseni, oma soovil 7) mis on biovalvsus? (Oma sõnadega) kord, kus pärast tüsistuste teket antakse teada olukorrast. ?Kunstlik viljastamine Inimembrüoga tehingud on keelatud. ?Seksuaalvähemused Kõige suurem homoseksuaalid. Transseksuaal - soooperatsiooni läbi teinud, tahab esindada seda sugu kellena ta ei sündinud. Transvestiit - kõrvalekaldumus, operatsiooni pole läbi teinud, näeb välja nagu naine aga käitub kui mees.
mittemetallilised vastupidi nõrgenevad paremalt vasakule. Perioodis vasakult paremale aatomi raadius suureneb. Metallilised omadused on seda paremad, mida väiksem on aatomi raadius ja vastupidi. · A rühmas ülevalt alla metallilised omadused kasvavad ja mittemetallilised nõrgenevad. Elektronkihte tuleb juurde ja aatomi raadius suureneb. 17. Mis on : · Ioon element, millel on laeng tekkinud, kas elektronide loovutamisest (+laeng) või elektronide liitmisest (-laeng). · Katioon positiivse laenguga ioon. · Anioon negatiivse laenguga ioon. 18. Oska kirjutada elektronide üleminekuvõrrandeid ioonide tekkimise kohta. · Na0 e = Na+1 · Cl0 +e = Cl-1 19. Oska koostada ioonide elektronskeeme ja elektronvalemeid. · Na : +11 I 2) 8) · 1s2 2s2 2p6 · Cl : +17 I 2) 8) 8) · 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6
rikkuste ümberpaiknemises. Perekondade au liikus kahel tasandil. Et abielu oleks ühiskondlikult tunnustatud, nõuti olenemata keskonnast, ajastusest ja kehtivast juriidilisest süsteemist , et naise loovutamise ettevalmistamine ja toimumise käigus annaks üks osapool teisele mingeid hüvesid, olgu need kui tahes väikesed. Varakeskajal andis mees või tema perekond need naise perekonnale hüvituseks tütre loovutamisest saadud kaotuse eest. Seejärel anti need naisele endale, kes vastutasuks viis abikaasa majja esemeid, kinnisvara või raha, mille ta andis mehele või mis jäid talle endale. Nii oli tagatud tema ülalpidamine pärst mehe surma. Samas tuleb täpsustada, et sellise andmise ja vastuandmise varjatud mõte oli mujal, selle eesmärk oli siduda tihedalt kaks perekonda, kes tegid teineteisele kinke js vastukingitusi, kusjuures viimased olid hoolikalt proportsioneeritud,
teistel riikidel põhjust sõjaliselt sekkuda. Hitler kuulutas Austria Saksa riigi osaks. Sama tehti ka Tsehhoslovakkia, kuigi seal oli inimeste vastupanu suurem. Siiski 1939. aastal vallutati Tsehhoslovakkia läks Saksamaa suurriigi alla. 1939. aastal sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping (Molotov-Ribbentropi pakt). Sellega jagati ja nende riikide mõjusfäär Euroopas. Saksamaa tahtis ka Poola alasi endale, kuid nende loovutamisest nad aga loobumised. Seega Hitleri käsul alustas Saksamaa sissetungi Poola, kuid esialgu sõjategevust ei olnud. 1940. aastal vallutas Saksamaa Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Lisaks oli Hitleril huvid ka Põhja-Aafrikas, kus tehti koostööd Itaalia valitseja Mussoliniga. Lisaks veel saadi ligikaudu 2/3 Prantsusmaa aladest ja vallutati ka Jugoslaavia ning Kreeka. Hitleri ja Saksamaa langus Juba II maailmasõja vältel hakkas Hitleri tervis halvenema, on öeldud, et ta haigestus
päeval, kui arve jõuab panka. oOstja tasub arve pangale. oPank tasub ettevõttele avansilise osa (reservi makse) ja ostjalt laekunud summa vahe, millest pank peab kinni intressi. Või toimub intresside ja käsitlustasude tasumine vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele Nõuded arvetele oarve vastab kehtivate õigusaktide nõuetele oarvele on märgitud maksetähtpäev või maksetingimus oarve nähtavale kohale on lisatud märkus, milles teavitatakse ostjat nõude loovutamisest ja tasumise kohustusest Panga arvelduskontole Faktooring Mida peab ettevõte taotlemiseks tegema/esitama? oTAOTLUS Vajadusel palutakse Teil esitada juurde mõned lisadokumendid, mis on vajalikud lepingu sõlmimiseks. oRaamatupidamisaruanded: oEelmise majandusaasta auditeeritud aastaaruanne; oHiliseim bilanss ja kasumiaruanne. oKommertslepingud maksjatega (müügi-, töövõtulepingud jne), mille alusel esitatavaid arveid soovite faktoorida
STOP VIVISECTION! STOP ANIMAL TESTING! Vivisektsioonid on loomakatsed, mille vastu võitlevad loomakaitsjad paljudes maailmariikides. Iga aasta teaduslaborites hukkuvad miljonid loomad karmide katsete tulemusel. Loomadel katsetatakse ravimeid, kosmeetikat, relvi. Oma julmuselt vivisektsioonid ei jää alla teistele loomade piinamise vormidele. Kasse, koeri, rotte, hiiri, hamstreid, ahve, küülikuid ja teisi loomi piinatakse kuni nad surevad. Elusloomadel lõigatakse nahk lahti, neid piinatakse elektriga, pannakse söövitavaid aineid silmadesse, kõrvetatakse keeva veega ja kui nad veel hingavad võetakse nahk maha, purustatakse pead, murtakse konte, - see pole veel täiuslik nimekiri meetmeid, mida vivisektorid kasutavad. Loomakaitsjatel on olemas video- ja fototõendid. Vivisektsioonidel on palju alternatiive. Rahvusvaheline organisatsioon ,,Tudengid humaanse hariduse eest" on välja andnud kataloogi, milles on 400 alternatiivi vivisektsioonidele...
Superficies - hoonestusõigus Vectigal (canon) – rendi tasu Obligatio – võlasuhe, kohustus Creditor - võlausaldaja Debitor - võlgnik Obligationes ex contractu – lepingust tulenevad obligatsioonid Obligationes quasi ex contractu – obligatsioonid nagu lepingutest Obligationes ex delicto (ex maleficio) – obligatsioonid õiguserikkumistest Obligationes quasi ex delicto (maleficio) – obligatsioonid nagu õiguserikkumisest Cessio - loovutamine Denuntiatio – nõudeõiguse loovutamisest teatamine In solidum – kogu summa Dare – midagi andma Facere - non facere – midagi tegema/midagi mitte tegema Praestare – tasuma tekitatud kahju Solutio – täitmine Datio in solutum – täitmise asendamine Dies - tähtaeg Diligentia - hoolsus Custodia – võlgniku hoolsus võõra asja eest Conditio – tingimus Conditio suspensiva – edasilükkav tingimus Conditio resolutiva – äramuutev tingimus Modus - käsund
muu õigus, eeldatakse, et need tuleb uuele võlausaldajale üle anda. (8) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista ega piira nõude loovutanud võlausaldaja ja võlgniku või tagatise andnud isiku vahel tagatise ülemineku välistamise või piiramise kohta sõlmitud kokkulepete kehtivust. § 169. Kohustuse täitmine senisele võlausaldajale (1) Kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. (2) Kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. (3) Kui võlgniku ja senise võlausaldaja vahelises kohtumenetluses on nõude kohta jõustunud kohtuotsus, kehtib see ka uue võlausaldaja suhtes, välja arvatud juhul, kui võlgnik
20 E-tervise sihtasutuse ülesandeks on EV tervishoiu infosüsteemi haldamine ja arendamine. Samuti süsteemiga kaasnevate probleemide lahendamine ja raviasutuste omavahelise koostöö organiseerimine.21 Patsiendiportaal Patsiendiportaal on infosüsteemi veebirakendus, kus patsiendil on võimalik näha oma tervist puudutavaid dokumente ja koostada avaldusi: määrata digiretsepti väljaostmiseks volitatud inimesed, pärast surma organite loovutamisest teatamine, muuta oma terviseandmed arstidele mittenähtavaks. Portaalis on võimalik inimestel vaadata, kes on nende tervist puudutava infoga kokku puutunud. Vajadusel võib selle kohta selgitusi nõuda. Portaali saab sisse logida ID-kaardiga veebilehtedelt www.digilugu.ee või www.e-tervis.ee. 22 E-tervisetõend Tervisetõendi digitaliseerimine idee algatajaks oli Eesti Perearstide Selts 2010. aastal. Idee
võlg tuleb tasuda uuele kreeditorile.Esialgne kreeditor andis uuele volituse võlgnikult võlga sisse nõuda.uut kreeditori nim cognitor in rem suam- ja sellist loovutust nim- cessio actionis-. VEAD: vana kreeditor võis volituse tagasi võtta. Esimese kreeditori surmaga lõppes volitusvahekord. AITAS:iseseisva hagi andmine uuele kreeditorile Oluliseks loovutamise juures on teatamine-denuntiatio. Niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile. Vana võlausaldaja vastutus uue ees: vana võlausaldaja vastutab, et selline nõudeõigus on ikka olemas. Vana võlausaldaja ei vastuta võla sissenõutavuse eest.Loovutamine toimus võlgnikult luuba küsimata. Obligatsioonis ühe deebitori asendamine teisega- võla ülekandmine. Selleks on vajalik kreeditori nõusolek. Aktiivne obligatsiooni kaaslus- obligatsioonis on mitu kreeditori ja üks deebitor
nõuded. Asjaõigus sätestab asjaõiguslikud tagatised, võlaõiguse puhul aga võlaõiguslikud. Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad selle nõude olemasolu. Nt kui võlgnik vaidleb vastu uuele võlausaldajale ja esitab enda kaitseks mingisuguse dokumendi ning kui uus võlausaldaja on kaotanud selle tõttu protsessi. Siis võiks tal tekkida kahjunõue nõude loovutaja vastu. Koos sellega on oluline moment loovutamisest teatamine. Võib kokku leppida, et teatab ka uus võlausaldaja. Rusikareegel on selline, et teatab esialgne võlausaldaja. See annab asjale õiguskindluse. Kehtib alati printsiip, et kohustuste üleminekul on vajalik võlausaldaja nõustumine. Kohustus võetakse nii, et uus võlgnik astub senise võlgniku asemele. Kohustuste ülevõtja võib esitada kõiki vastuväiteid, milliste õigused olid ka senisel võlgnikul. Eelnevaga on lähedalt seotud ka lepingu ülevõtmine
Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Loovutamisest teatamine Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Loovutamise piirangud Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või
loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Loovutamise piirangud Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine.
Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikunavõi osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegiteisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Loovutamisest teatamine Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Loovutamise piirangud Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise
Nõuete pantimise puhul jääb panditud nõue võlausaldajale ja seda vaid panditakse. Nõuete pantimise erinõuded AÕS § 317. Nõude pantimisest teatamine (1) Nõude pantimisest peab pantija teatama panditud nõude võlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Pantija poolt nõude pantimisest teatamisel või pandipidaja poolt võlgnikule pantija poolt pantimise kohta väljaantud dokumendi esitamisel on samad tagajärjed nagu nõude loovutamisest teatamisel. (3) Võlgnik on pantija või pandipidaja nõudmisel kohustatud andma kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta. Nõuete pantimise korral sõltub kohustuste täitmise regulatsioon sellest, kas müügiõigus on tekkinud või mitte . Kui müügiõigus ei ole tekkinud: Pantija ja pandipidaja võivad nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt ja võlgnik võib täita kohustuse neile üksnes ühiselt (AÕS §319 lg 1) Pärast müügiõiguse tekkimist:
müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Nõude loovutamisest teatamine Faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest. Lepingu rikkumine Kui faktooringu klient rikub faktooringu kliendi ja faktooringuvõlgniku vahel sõlmitud müügi- või teenuse osutamise lepingut, millest tulenev rahaline nõue oli loovutatud faktoorile, ei või faktooringuvõlgnik nõuda faktoorile nõude alusel makstud raha tagastamist, kui faktooringuvõlgnik võib nõuda raha tagastamist kliendilt.
33.Isiku vahetumine obligatsioonis Käibe arenemisel tekkis vajadus aendada üht isikut obligatsioonis teisega ka teistel juhtudel peale pärimise. Samas obligatsioonis on mõeldav ühe kreeditori asendamine teise kreeditoriga. Sellist isikute muutumist obligatsioonis kus üks kreeditor annab temale kuuluva nõudeõiguse üle teisele isikule, nimetatakse loovutuseks ehk tsessiooniks. Oluliseks momendiks cessio puhul oli denuntiatio niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest võib ta maksta vanale kreeditorile. 34.Osaobligatsioon ja solidaarne obligatsioon Osaobligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma ainult murdosa obligatsiooniobjektist, iga deebitor on kohustatud sooritama vaid murdosa kohustustest. Solidaarne obligatsioon-Iga kreeditor on õigustatud nõudma obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor on kohustatud seda tervikuna täitma. Obligatsiooni täitmine ühe kaasdeebitori
Võlausaldaja vahetus võib toimuda: 1) tehinguliselt 2) seaduse jõul 3) läbi riigivõimuakti. 29. Nõude loovutamise õiguslikud tagajärjed Koos nõudega lähevad üle ka need õigused, mis tagavad seda nõuet. Lähevad üle lepinguga seotud nõuded, aga mitteseotud nõuded ei lähe. Nõude loovutaja on kohustatud üle andma kõik dokumendid, mis on selle nõudega seotud ja mis tõendavad nõude olemasolu. Oluline on loovutamisest teatamine rusikareegel on, et teatab esialgne võlausaldaja. Võlgniku seisund võlausaldaja vahetumisel ei tohi halveneda. Kohustuste üleminekul on vajalik võlausaldaja nõustumine (vaikimist nõusolekuks ei loeta) kohustus võetakse nii, et uus võlgnik astub senise võlgniku asemele. Uus võlgnik saab võla sellises seisus, nagu see oli kohustuse ülevõtmise ajal. Lepingu ülevõtmisega lähevad lepingu järgi üle kõik õigused ja kohustused. 30
viljastamist teostava tervishoiuasutusega vastava lepingu. · Doonorid kinnistatakse konkreetse kunstlikku viljastamist teostava tervishoiuasutuse juurde, kes korraldab nende arvestust ja tagab pideva kontrolli nende tervise seisundi üle. Kunstlikuks viljastamiseks ei ole lubatud kasutada doonori spermat, kui doonor ei ole sõlminud lepingut, läbinud nõutavat meditsiinilist kontrolli või sperma loovutamisest on möödunud vähem kui kuus kuud. · Nõuded doonori tervise seisundile, tema regulaarse meditsiinilise kontrolli korra ning tema ja tervishoiuasutuse vahel sõlmitava lepingu vormi kehtestab sotsiaalminister. Nõuded spermadoonoritele on suhteliselt kõrged. Spetsialistide arvates on spermadoonorlus siiski täna vähem tähtis kui viie aasta eest, sest vahepeal on hoogu võtnud uus meetod
o Lihtobligatsioon- on ainult üks objekt(rahasumma maksmine) o Alternatiivne obligatsioon- on võimalus valida üks mitmest objektist Pärimise juures astub pärija pärandaja kõikidesse õigustesse ja kohustustesse. Õigussuhtes saab asendada nii kreeditori kui ka deebitori. Kreeditori asendamine- nõude loovutamine ehk tsessioon. Senine kreeditor- tsedent, uus kreeditor- tsessionaar ja võlgnik- debitor cessus. Nii kaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile. Ei pea võlgnikult nõu küsima. Tsedent ei vastuta võla sissenõutavuse eest, vaid, nõudeõiguse olemasolu eest. Deebitori asendamine- nim võla ülekandmiseks. Vajalik kreeditori nõusolek. Kui on mitu kreeditori ja üks deebitor- aktiivne obligatsioonikaaslus Kui on mitu deebitori ja üks kreeditor- passiivne obligatsioonikaaslus Kui ühes ja samas obligatsioonis on mitu deebitori ja mitu kreeditori- segakaaslus
Reeglina võib kasutusõigust edasi anda (all-litsents) üksnes litsentsiandja nõusolekul, kuid õiguste loovutamisel on tavaline, et see õigus kuulub litsntsisaajale. Ainulitsents Sarnaselt loovutamisega piirab ainulitsents litsentsiandja õigusi - ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Erinevalt loovutamisest jääb õiguste omajaks litsentsiandja ning tal on võimalus seaduses või lepingus sätestatud tingimustel leping üles öelda ja kasutusõigused endale tagasi saada. Loovutamine on tavaliselt ühekordne leping ja litsentsimine kestvusleping. 25 Ainulitsentsi kasutatakse tavaliselt juhul, kui litsentsisaaja on huvitatud kindlast konkurentsieelisest turul, nt ainuõigus levitada programmi Eesti Vabariigis
juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes. Oluline on, et ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Ettevõtte üleandja vastutab võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, st et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste aegumistähtaeg on 5 aastat. VÕLASUHTE LÕPPEMINE Kaua lepingud kehtivad? Lepingud kehtivad senikaua: kuni täidetakse kohustused nõuetekohaselt;
või ta sel alusel nõuet tasaarvestada. (3) Võlgnik võib talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. 36.Kohustuse ülevõtmise tingimused Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. 37.Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu kandja ja eraõigusliku
õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse täitmine õigustatud isikule Sooritus tuleb teha reeglina võlausaldajale. Kolmandale isikule tehtud sooritus ei vabasta kohustusest. VÕS § 79 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see täidetakse isikule, kes ei ole võlausaldaja, kas võlausaldaja nõusolekul või tema hilisemal heakskiidul. Õigele isikule täidetuks loetakse ka täitmine, mis on tehtud võlausaldajale, kellele kuuluva nõude loovutamisest ei olnud võlgnikule teatatud või kui võlgnik ei pidanud võlausaldajate vahetumisest teadma. Sama kehtib vastavalt VÕS § 79 lg 2 alusel piiratud teovõimega isikule täitmisel. Piiratud teovõimega isikule täitmisel tuleb saada selle isiku seadusliku esindaja nõusolek või siis hilisem heakskiit. Kui võlgnik tahab täita piiratud teovõimega isiku esindajale, peab ta enne küsima nõusolekut täitmiseks piiratud teovõimega isikule. Täitmise aeg
õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse täitmine õigustatud isikule Sooritus tuleb teha reeglina võlausaldajale. Kolmandale isikule tehtud sooritus ei vabasta kohustusest. VÕS § 79 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see täidetakse isikule, kes ei ole võlausaldaja, kas võlausaldaja nõusolekul või tema hilisemal heakskiidul. Õigele isikule täidetuks loetakse ka täitmine, mis on tehtud võlausaldajale, kellele kuuluva nõude loovutamisest ei olnud võlgnikule teatatud või kui võlgnik ei pidanud võlausaldajate vahetumisest teadma. Sama kehtib vastavalt VÕS § 79 lg 2 alusel piiratud teovõimega isikule täitmisel. Piiratud teovõimega isikule täitmisel tuleb saada selle isiku seadusliku esindaja nõusolek või siis hilisem heakskiit. Kui võlgnik tahab täita piiratud teovõimega isiku esindajale, peab ta enne küsima nõusolekut täitmiseks piiratud teovõimega isikule. Täitmise aeg
(vt VÕS § 171 lg 1). Samuti saab võlgnik kasutada uue võlausaldaja vastu tasaarvestamist, tasaarvestades uue võlausaldaja nõude nõudega, mis tal oli nõude loovutanud isiku vastu, kui (vt VÕS § 171 lg 3): _ ta omandas selle nõude kolmandalt isikult ja ei teadnud nõude omandamisel, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud ning _ tema nõue muutus sissenõutavaks varem kui loovutatud nõue ja enne seda, kui ta loovutamisest teada sai. 93. Milliseid kohustuste ülemineku võimalusi seadus reguleerib? Kohustuse ülevõtmise all mõistetakse kohustatud isikute vahetust võlasuhtes, mille käigus toimub kohustuse ülekandmine seniselt võlgnikult uuele võlgnikule. Kui võlausaldajate vahetumise korral ei olnud võlasuhte teisel poolel ehk võlgnikul kaasarääkimisõigust, siis võlgniku kohustuse ülevõtmine saab toimuda ainult teise poole osalusel, sest tema jaoks omab võlgniku kvaliteet tähtsust.
tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Üleantava ettevõtte senise ärinime kasutamise õigus läheb üle omandajale, kui see ei ole vastuolus
heausksust loovutuse kehtivuse osas. Lisaks loetakse sätte kohaselt, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, mis loob võlgniku jaoks õigusnäivuse sellest, kes on uus nõuet käsutama õigustatud isik. Seetõttu võib võlgnik üldjuhul VÕS § 170 alusel tugineda ka sellele, et uue võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe tulemusel osa nõudest lõpeb, näiteks nõudest osalise loobumise tõttu.“ Seega loovutus loetakse kehtivaks, kui siis kui võlausaldaja teatab nõude loovutamisest või kui võlausaldaja on väljaandnud vastava dokumendi ja uus võlausaldaja esitab selle dokumendi võlgnikule. „VÕS § 169 lg 1 järgi, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. VÕS § 169 lg 2 kohaselt, kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut
eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud need uuele võlausaldajale üle andma - ei toimu automaatset üleminekut. - võlgniku kaitse nõude loovutamise korral (3-2-1-35-05) o vastuväited – võlgnik võib VÕS § 171 lg 1 esitada uue võlausaldaja vastu kõik vastuväited, mis tal olid eelmise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. o Võlgnik, kellelt uus võlausaldaja tulenevalt nõude loovutamisest täitmist nõuab, võib täitmisest keelduda tuginedes asjaolule, et loovutamist ei ole toimunud või et loovutamislepingu on kehtetu. NB! VÕS § 170 o VÕS § 169, 170, 172 o täitmine senisele võlausaldajle (§ 169 lg 1) o tasaarvestus (§171 lg 3) Nõude üleminek seaduse alusel Cessio legis – nõude üleminek seaduse alusel 2cessio legise juhtumit:1)võlausaldaja asemele astub keegi teine –
kuuluvate kohustuste ülemineku sõltumata sellest, kas ettevõtte omandaja neist teab või mitte. Et selliseid riske minimiseerida, tuleks läbi viia vastavad due diligence menetlused. Tavapäraselt võetakse ka ettevõtte üleandja kinnitused kohustuste ulatuse, seisukorra ja tõelevastavuse kohta, mis tagatakse lepinguliste sanktsioonidega. Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Üleantava ettevõtte senise ärinime kasutamise õigus läheb üle omandajale, kui see ei ole vastuolus seaduse või kolmanda isiku õigustega ja lepingupoolte kokkuleppest ei tulene teisiti
OÜ InkassoEkspert saatis 7. mail OÜ-le Y kirja, milles nõudis X-ga sõlmitud lepingust tuleneva hinna tasumist koos viivisega 0,5 % lepingu hinnast päevas (viivise suurus tuleneb InkassoEksperdi üldtingimustest). Y keeldub OÜ-le InkassoEkspert maksmast, esitades järgmised vastuväited: 1) nõude loovutamine oli vastuolus X ja Y poolt kokku lepitud tingimustega ja seega tühine; 2) nõude loovutamine on tühine ka seetõttu, et teda nõude loovutamisest ei teavitatud. Kui Y oleks sellest teadlik olnud, poleks ta sellega kindlasti nõus olnud. 3) isegi kui nõude loovutamine oleks kehtiv, ei saaks OÜ InkassoEkspert nõuda niivõrd suurt viivist. Vastakse võlaõigusseaduse üldosa sätete alusel järgmistele küsimustele: 1) Kas OÜ Inkassoekspert saab esitada Y-le betooni müügi kohta sõlmitud lepingust tuleneva nõude?
§ 1036 täiendav nõude alus AINULT juhul, kui A ei saa nõuet maksma panna SK alusel. Vahet saab teha nii, et § 1040 käsutus tehtud mitteõigustatud isiku poolt, § 1036 juhul oli isik asja omanik e õigustatud isik asja edasi andma. 89. Mida täh kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku kondiktsiooninõue kohustuse vastuvõtmiseks õigustamata isiku vastu juhul, kui täitmine on õigustatud isiku suhtes kehtiv? § 1037 lg 4 A-l nõue B vastu, A loovutab nõude C-le. Loovutamisest B ei tea ja täidab kohustuse A-le . § 169 lg 1 järgi peab uus VU-ja lugema kohustuse enda suhtes täidetuks. § 1037 lg 4 annab C-le nõude vana e eelmise VU-ja vastu, et too annaks välja selle, mille isikult kohustuse täitmisena sai. 90. Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded? AR nõuete aegumist regul TsÜS § 151, mis kehtest 2x aegumistähtaja. Lg 1, et aeguvad 3aa jooksul, mil isik sai teada või pidi teada saama, et tal on AR-st tulenev nõue
) 5.2.7 Vastuvõtmiseks õigust mitteomavale isikule kohustuse täitmisest tulenev kondiktsioon 90. Mida tähendab kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku kondiktsiooninõue kohustuse vastuvõtmiseks õigustamata isiku vastu juhul, kui täitmine on õigustatud isiku suhtes kehtiv? 1037 lg 4. Tüüpiliselt tekib see olukord nõude loovutamise tagajärjel. B-l on nõue A vastu. B loovutab selle nõude C-le, kuid ei jõue nõude loovutamisest veel A-le teatada. A, teadmata loovutamisest, täidab nüüd oma kohustuse ikkagi B-le ära (B on sel hetkel juba vastuvõtmiseks mitteõigustatud isik). A kohustus loetakse sellises olukorras VÕS 169 lg 1 alusel täidetuks, ja C-l on B vastu AR nõue 1037 lg 4 alusel. 91. Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded? TsÜS 151.
(vt VÕS § 171 lg 1). Samuti saab võlgnik kasutada uue võlausaldaja vastu tasaarvestamist, tasaarvestades uue võlausaldaja nõude nõudega, mis tal oli nõude loovutanud isiku vastu, kui (vt VÕS § 171 lg 3): _ ta omandas selle nõude kolmandalt isikult ja ei teadnud nõude omandamisel, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud ning _ tema nõue muutus sissenõutavaks varem kui loovutatud nõue ja enne seda, kui ta loovutamisest teada sai. 93. Milliseid kohustuste ülemineku võimalusi seadus reguleerib? Kohustuse ülevõtmise all mõistetakse kohustatud isikute vahetust võlasuhtes, mille käigus toimub kohustuse ülekandmine seniselt võlgnikult uuele võlgnikule. Kui võlausaldajate vahetumise korral ei olnud võlasuhte teisel poolel ehk võlgnikul kaasarääkimisõigust, siis võlgniku kohustuse ülevõtmine saab toimuda ainult teise poole osalusel, sest tema jaoks omab võlgniku kvaliteet tähtsust.
Kas käsutuse tegija oli õigustatud käsutust tegema või mitte – see on vahe kahe tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni vahel. § 1040 puhul õigus puudus, § 1036 puhul oli õigus olemas. 89. Mida tähendab kohustuse täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku kondiktsiooninõue kohustuse vastuvõtmiseks õigustamata isiku vastu juhul, kui täitmine on õigustatud isiku suhtes kehtiv? § 1037 lg 4. A-l on nõue B vastu. A loovutab selle nõude C-le. Enne, kui B-d nõude loovutamisest teavitatakse maksab ta võla ikkagi A-le ehk vanale võlausaldajale ära. Nüüd § 1037 lg 4 näeb ette uue võlausaldaja õiguse vanalt saadu välja nõuda. A ei olnud enam maksmise hetkel õigustatud isikuks, kuid B kohustust loetakse täidetuks, kui ta ei tea kohustuse täitmisel, et nõue on loovutatud. A-le maksmisega on C nõue B vastu lõppenud. VÕS § 169 lg 1. 90. Missugustel tingimustel aeguvad AR-st tulenevad nõuded? § 151 lg 1 järgi nõuded
ulemineku sõltumata sellest, kas ettevõtte omandaja neist teab või mitte. Et selliseid riske minimiseerida, tuleks läbi viia vastavad due diligence menetlused. Tavapäraselt võetakse ka ettevõtte uleandja kinnitused kohustuste ulatuse, seisukorra ja tõelevastavuse kohta, mis tagatakse lepinguliste sanktsioonidega. Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte uleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Enne ettevõtte uleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ulemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast uleminekut, vastutab uleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Uleantava ettevõtte senise ärinime kasutamise õigus läheb ule omandajale, kui see ei ole vastuolus seaduse või kolmanda isiku õigustega ja lepingupoolte kokkuleppest ei tulene teisiti
41 tõendavad dokumendid jne.)................................................................................... ..................................................................................................................... 3.2. Faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest hiljemalt "....."............................... .a. 3.3. Faktooringuvõlgniku poolt kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise risk, mis tuleneb üleantud nõudest langeb faktoorile, välja arvatud juhud, mis on sätestatud LS paragrahvis 258. 4. Lepingu kehtivus 4.1. Leping astub jõusse allakirjutamise momendist jakehtib kuni "...."................ .a. Lepingu võib kumbki pool ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult ....
nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kokkulepe kehtib võlausaldaja suhtes, kes on sellise kokkuleppega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud. (4) Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse vastavalt ka ettevõtte kasutusse andmisele. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002] (www.riigiteataja.ee VÕS) 151. Mis on müügileping (mõiste)? Müügileping kuulub võõrandamislepingute alla (VÕS II osa). · VÕS § 208. Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema
nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kokkulepe kehtib võlausaldaja suhtes, kes on sellise kokkuleppega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud. (4) Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Ettevõtte üleandmisel lähevad võlausaldaja tahtest sõltumatult üle kõik ettevõttega seotud kohustused. Võlausaldajatele tagatiseks üleandja solidaarne vastutus ettevõtte omandajaga 5 aasta jooksul. Eristada tuleb ettevõtte omandaja ja võõrandaja vahelist suhet ning võõrandaja võlausaldaja ja omandaja vahelist suhet. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et ettevõtte kui terviku üleminekuga lähevad ettevõtte omandajale
võlg tuleb tasuda uuele kreeditorile.Esialgne kreeditor andis uuele volituse võlgnikult võlga sisse nõuda.uut kreeditori nim cognitor in rem suam- ja sellist loovutust nim- cessio actionis-. VEAD: vana kreeditor võis volituse tagasi võtta. Esimese kreeditori surmaga lõppes volitusvahekord. AITAS:iseseisva hagi andmine uuele kreeditorile Oluliseks loovutamise juures on teatamine-denuntiatio. Niikaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile. Vana võlausaldaja vastutus uue ees: vana võlausaldaja vastutab, et selline nõudeõigus on ikka olemas. Vana võlausaldaja ei vastuta võla sissenõutavuse eest.Loovutamine toimus võlgnikult luuba küsimata. Obligatsioonis ühe deebitori asendamine teisega- võla ülekandmine. Selleks on vajalik kreeditori nõusolek. Aktiivne obligatsiooni kaaslus- obligatsioonis on mitu kreeditori ja üks deebitor
Nõuete pantimise puhul jääb panditud nõue võlausaldajale ja seda vaid panditakse. Nõuete pantimise erinõuded AÕS § 317. Nõude pantimisest teatamine (1) Nõude pantimisest peab pantija teatama panditud nõude võlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (2) Pantija poolt nõude pantimisest teatamisel või pandipidaja poolt võlgnikule pantija poolt pantimise kohta väljaantud dokumendi esitamisel on samad tagajärjed nagu nõude loovutamisest teatamisel. (3) Võlgnik on pantija või pandipidaja nõudmisel kohustatud andma kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta. Nõuete pantimise korral sõltub kohustuste täitmise regulatsioon sellest, kas müügiõigus on tekkinud või mitte . Kui müügiõigus ei ole tekkinud: Pantija ja pandipidaja võivad nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt ja võlgnik võib täita kohustuse neile üksnes ühiselt (AÕS §319 lg 1) Pärast müügiõiguse tekkimist:
tellimustsükli aega tellimuse töötlemise aega läbimisaega laos 46 veoega Tellimustsükli faasidest on võimalik mõõta: ajavahemik tellimuse vastuvõtmisest kuni selle sisestamiseni tellimuse sisestamisest kuni komplekteerimise ja pakkimise lõpetamiseni saadetise pakkimisest kuni loovutamiseni loovutamisest kuni kliendini toimetamiseni Perfektne tellimus - ,,on time in full" - OTIF. Perfektse tellimuse võtmekomponendid on alljärgnevad: tarnitud täielikult kõik mis telliti tarnitud täpselt kliendi poolt soovitud kuupäeval ja kellaajal puuduvad tarneprobleemid ( puudumine, vigastused, vastuvõtmisest keeldumine) täielikud ja õigesti vormistatud kaubasaatedokumendid, veokirjad ja arved Perfektsete tellimuste arv kogu tellimuste arvust:
Klienditeeninduse taset võib mõõta ka ajalise parameetri järgi. Sel juhul mõõdetakse näiteks: tellimustsükli aega tellimuse töötlemise aega läbimisaega laos veoega Tellimustsükli faasidest on võimalik mõõta: ajavahemik tellimuse vastuvõtmisest kuni selle sisestamiseni tellimuse sisestamisest kuni komplekteerimise ja pakkimise lõpetamiseni saadetise pakkimisest kuni loovutamiseni loovutamisest kuni kliendini toimetamiseni Perfektne tellimus - „on time in full” - OTIF. Perfektse tellimuse võtmekomponendid on alljärgnevad: tarnitud täielikult kõik mis telliti tarnitud täpselt kliendi poolt soovitud kuupäeval ja kellaajal puuduvad tarneprobleemid ( puudumine, vigastused, vastuvõtmisest keeldumine) täielikud ja õigesti vormistatud kaubasaatedokumendid, veokirjad ja arved Perfektsete tellimuste arv kogu tellimuste arvust:
loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktor aga kohustub: o tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või o andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti. Faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringu võlgnikule nõude loovutamisest. Faktooringulepingut kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. 4. Kinkeleping. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kingiks ei loeta: o vara omandamisest hoidumist; o õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; o pärandist või annakust loobumist.