- Eesti teatas täielikku erapooletust 1938 Majandus 1934-1940: - Suur depressioon - majandus kriis - Paranes 1933. a suvel, kroon kurss lasti alla - Tähtsaim haru põllumajandus - Autoritaarse riigikorra aja sekkus riik liiga palju majandusse KOALITSIOON – valitsusse kuuluvate erakondade liit OPOSITSIOON – erakonnad, mis ei kuulu valitsusse Eesti kultuurielu: Kultuurkapital 1925: - Hakkas jagama stipendiumeid ja preemiaid loovisikutele - Toetas olulisi kultuuriasutusi ja –ettevõtmisi Vähemus rahvaste autonoomia 1925: - Võeti vastu seadus, mis tagas vähemusrahvaste kultuuri püsimise ja edendamise - Neil oli õigus valida oma kultuurielu juhtimiseks omavalitsuslikke asutusi, mis arutasid ja otsustasid kõiki vastava kultuuri- ja hariduselu ning noorte- ja spordiliikumus küsimusi - Tegeldi emakeelsete koolide ja rahvuslike kultuuriasustusi ERM: - ERM loodi 1909
iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Ptk. 33 Kultuurielu Riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kogu kultuurikapitali sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust. Kultuuriautonoomia Venelastel ja saksastel oli õigus ametiasutustest kasutada oma riigikeelt. 1925.a võeti vastu Rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuriomavalitsuse loomine oli vabatahtlik, olenedes ainuüksi rahvusvähemuste soovist. Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud. Kultuurielu üldisi arengujooni
Balti Liit- Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola hõlmav leping , kus osalejad pidid osutama kallaletungi ohvritele abi Neutraliteet- erapooletus Maareform- ümberkorraldus majanduses mis asendas väiksemad suurmajapidamised väikemajapidamistega Kõrgkultuur- moodne, euroopalik käitumine mida viljelesid elukutselised kojad Rahvakultuur- olukord kus rahvas osales nii kultuuritarbimises kui ka kultuuriloomes Kultuurautonoom ja Kultuurikapital- ühing mis jagas stipendiume ja preemiaid loovisikutele ja toetas kultuuriasutusi ja ettevõtmisi etaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president Kes olid, mida tegid? J. Laidoner – endine sõjavägede ülemjuhataja, teostas 12. Märtsn 1934 sõjaväelise riigipöörde J. Poska- endine välisminister ja eesti delegatsiooni esimees, kirjutas alla Tartu rahulepingule J. Tõnisson –üheks opositsiooni eestvedajaks K
Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus.1935- sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping mis nadis märku, et inglismaa on valmis andm läänemere piirk. saksamaa ja venemaa kontrolli alla. riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see kujunes peamiseks kultuuri finantseerivak s asutuseks. Kogu kultuurikapita li sissetulek jagunes 6e sihtkapitali vahel. Silmapaistvateele loovisikutele jagati auhindu ja preemiaid. 1925- eesti kultuurkapital pamine kultuuri finntseeriv asutus. nende summad laekusid alko ja tubaka aktsisilt ning lõbustusasutuste maksustamiset. Sissetulek jagunes kirjnduse näitekunti helikunsti kujutatavakunsti ajakirjandus ja kehakultuuri vahel. Toetussummasid said ka nt eesti kunstimuusem ja esri rahva muuseum. 1920 oli kultuuriline vabadus, tegutseti vabalt. 1930- kaasnes autoritaaruse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Loodi kutseliidud:
siiani elujõuline. Lisaks kultuuri säilitamisele on ka riik võtnud üheks eesmärgiks selle levitamise mujal maailmas. Kultuuriministeerium toetab eesti kultuuri säilimist ning arendamist valdkondlike projekti- ja tegevustoetuste kaudu. Eriti positiivne on see, et eesti kultuuri püütakse muuta rahvusvahelisemaks. Toetuse eesmärk on eesti kultuuri kaudu riigi tutvustamine maailmas ja võimaluste loomine Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele rahvusvahelisele areenile jõudmiseks. Lisaks makstase toetust selleks, et areneks eesti sõnakunst, püütakse kättesaadavaks teha rahvuskultuuriliselt olulised väärtteosed, eesti kirjanduse populariseerimine ja kirjandusvaldkonna rahvusvahelistumine. Osa maksumaksja panusest kasutakse ka kunsti, kirjanduse, teatrite, muusika ja muuseumide valdkonna rahastamiseks. Märkimisväärsed
Loodi Eesti kultuurikapital. Kultuurkapitali laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisid ning lõbustusasutuste maksud. Kultuurkapital toetas kirjandust, näitekunsti, helikunsti, kujutavat kunsti, ajakirjandust ja kehakultuuri. Sihtkapitali esindajad otsustasid ise toetuste jagamise üle. Viiendik, hiljem pool sissetulekutest anti valitsuse käsutusse ja kulutati teaduse finantseerimiseks. Toetussummasid said Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Loovisikutele jagati preemiaid ja auhindu. 1920ndatel said loomeinimesed tegutseda vabalt, 30ndate teisel poolel olid mõningased piirangud. Rahvusvähemlastele tagati õigus emakeelsele haridusele ja nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. 1925. võeti vastu rahvusvähemlaste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuromavalitsuse loomist pidasid vajalikuks sakslased ja juudid, rootslased ja venelased hoolitsesid oma kultuuriliste huvide eest kohalike omavalitsuste kaudu. See täitis
rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiirendamine.Omariikluse alguses toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest.Olukorra lahendamiseks loodi 1925.a. Eesti Kultuurkapital,kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks.(vajalik summa laekus tubakaaktsiisilt ja lõbustusasutuste maksustamisest.Sissetuleks jagunes 6 sihtkapitali vahel.Esialgu viiendik hiljem pool EK sissetulekust anti valitsuse käsutusse.Toetussummasid said veel E Kunstimuuseum,E Rahva Muuseum.Silmapaistvatele loovisikutele jagati auhindu.1935a.esimest eestikeelse trükise ilmumist tähistati raamatuaastaga.(jagati auhindu romaanid,novellid A.H.Tammsaare,M.Metsanurk,luuleG.Suits,näitek.H.Raudsepp,noorsook.O.Luts,k irjandusloo alalF.Tuglas.1920.ei kontrollinud riik loomevabadust.Kultuuriloojad said tegutseda vabalt.1930.kaasnes loomevab.piiramine.Kultuuriareng jätkus pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Kultuuriautonoomia-Kuna rahvavähemuste lojaalsust peeti ülioluliseks,püüdsid
tegevustoetuste kaudu. Käesoleval aastal on võimalik toetust taotleda meie valdkondades ligi 8 20 programmi kaudu. Toetused jagunevad tegevusvaldkondade järgi (Kultuuriministeerium, 2016). Eriti positiivne on see, et eesti kultuuri püütakse muuta rahvusvahelisemaks. Toetuse eesmärk on eesti kultuuri kaudu riigi tutvustamine maailmas ja võimaluste loomine Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele rahvusvahelisele areenile jõudmiseks. Lisaks makstase toetust selleks, et areneks eesti sõnakunst, püütakse kättesaadavaks teha rahvuskultuuriliselt olulised väärtteosed, eesti kirjanduse populariseerimine ja kirjandusvaldkonna rahvusvahelistumine. Osa maksumaksja panusest kasutakse ka kunsti, kirjanduse, teatrite, muusika ja muuseumide valdkonna rahastamiseks.
majandustegevuse tulemused. Aga hüvised pole tasuta ka sel juhul, kui meie nende eest maksma ei pea. Keegi kuskil katab need kulutused ikkagi (tasuta haridus, parkimine). 2) Eesti Vabariigi kultuurielu 1918-1934. - kadus oht saksastuda või venestuda - kultuurile hakati riiklikult tähelepanu pöörama - alguses rahastati kultuuri arengut riigieelarvest - 1925. a Eesti Kultuurkapital - hakkas stipendiume jms maksma - valitsus finantseeris andekamaid teadlasi - loovisikutele jagati preemiaid ja auhindu - 1920. a. riik ei piiranud loomevabadust - 1930ndate teises pooles autoritaarse valitsemise tingimustes toimus mõningane loomevabaduse piiramine - loomise ja mitteloomise otsus vabatahtlik - suurenes elukutseliste loovinimeste arv - soodustas eesti keele kaasajastamine ja selle kasutusvaldkonna laiendamine - haritlaste kutseliidud (Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit)
Neist pisut erinev on Cropley lähenemine, et uue või uudse loomine, mis on loovuse keskne element, on intellektuaalsete võimete kasutamise võimalik- ke “stiile”, samas kui teine stiil on “tavapärase loomine” (Cropley kasutab terminit orthodox productivity), mis on intelligentsuse tuum (Cropley ja Urban, 2000). Viimasel ajal on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka loovuse eri tasemetele: nn “suur loovus” (ingl k Big C), mis on harv ja omane suurtele loovisikutele, nagu Mozart, Einstein või Picasso, ja sellele vastukaaluks “väike loovus” (ingl k little c) ehk tavaloovus, mis ilmneb iga- päevaelus ja mis on omane pea igale inimesele (Makel & Plucker, 2008). Gardner (2006) rõhutab, et loovus on alati seotud valdkonnaga ja otsus- tusi asja või idee uudsuse kohta teevad tavaliselt valdkonna spetsialistid. 32 Andekus ja loovus
annaabi.ee 
