Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks
talente, kuid väljakujunemata isiksustel, algajatel oli väga raske endaks jääda, sest võim püüdis neid ideoloogiliselt mõjutada, neile survet avaldada. Kuigi 20. aastate algul emigreerus Venemaalt palju kirjanikke ja kultuuritegelasi, ei lakanud seal kunstielu, see osutus, vaatamata paljudele vastuoludelem aktiivseks ja viljakaks. Tegelesid kirjandusklubid ja -ringid, mitmed suured kirjastused. 30. aastatel mõjutas kirjanduse arengut riigi sekkumine kultuuriellu, loovisiksuste rõhumine. Algasid läbiotsimised ja arreteerimised. Repressioonid viisid endaga kaasa kümneid tuhandeid kultuuritegelasi, hukatasid ligikaudu 2000 kirjanikku. Sellistes tingimustes oli kirjanduse areng väga raske ja pingeline. Selle aja suursaavutusteks olidki tegelikult teosed, mida siis veel ei trükitud ja mis jõudsid lugejate kätte palju aastakümneid hiljem, kas pärast autori surma või juba hoopis teistes oludes (nt Bulgakov).
lojaalsed. Näiteks tagati neile õigus emakeelsele haridusele ning koole peeti riigi poolt ülal. Toetati rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada ametiasutustes oma emakeelt. kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, jes suutsid end kultuurialal töötades ka ära toita ja kelle looming oli komkurentsivõimeline loomevabadus Loovisiksuste tegemisi ei kontrollitud ega avaldatud survet kultuurielule. Kultuuriloojad said tegutseda vabalt, lähtudes vaid oma isiklikest tõekspidamistest.
*Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur vahel *Jagati silmapaistvatele loovisiksustele mitmesuguseid preemiaid ja auhindu nii riiklikke kui ka mitteriiklikke *1935. aastal, mil esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumist tähistati suurejooneliselt raamatuaastaga, jagati kirjanikele eriti rohkesti mitmesuguseid auhindu *1920. aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollinud loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kuluurielule *1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine Kultuurautonoomia *Kuna rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile peeti ülioluliseks, püüdsid riigijuhid eesti kultuuri edendamise kõrval igati toetada ka nende kultuuri *Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele
Romaani "Seitsmes rahukevad" (1985) ainestik pärineb 1950. aastate alguse Eesti külast, tema enda lapsepõlvemälestustest. Peategelaseks on 4-5aastane laps, kelle kaudu edastatakse ajastu kriitikat: vaesus, 170 000 hektarit peremeheta maad, kurjus, viletsus, hirm. Küüditatute talud seisavad tühjalt, metsades varjavad end metsavennad. Romaan "Ajaloo ilu" räägib 1968. a Tsehhoslovakkia sündmustest, nende vastukajadest Nõukogude Liidu noorte loovisiksuste hulgas. DORIS KAREVA ( 28. XII 1958 ) 33 Sündinud Tallinnas helilooja Hillar Kareva tütrena. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis, sel ajal hakkas suhtlema dissidentlike ringkondadega, mistõttu tekkis probleeme õppetöö jätkamisega. Lõpetas 1983. a kaugõppes. Oli kultuurilehe
Juhid on teabeettevõtte olulisimad isikud. Sageli leidub tegelikkuses mitu juhti, nii infor-maalsed kui ka formaalsed. Tegelikult käib suur osa tegevusest väljaspool oma kontorit ning sagedamini kunde juures. Iga proff eraldi on väga iseseisev, isegi kui töötatakse meeskonnana. Juhi roll ja tähtsus oleneb teabeettevõtte tüübist. 368 K.-E. Sveiby. Juhtimistarkus. Tallinn: Olion 1994, lk. 58-68 Direktorid ja loovisiksused Reklaamindus on samuti valdkond, kus direktorite ja loovisiksuste tasakaal kogu aeg kõigub edasi-tagasi. 80- ndate aastate lõpul tabas reklaamiala struktuurimuutus: bürood ostsid üksteist, neid ost-sid konsuldifirmad, nemad ise ostsid konsuldifirmasid või siis läksid nad kundede omandusse. See viitab tasakaalu rikkumisele loojate juhitavate büroode kahjuks ja direktori-te juhitavate büroode kasuks. Ettevõtlusalaste teadmiste puudulikkus on muu hulgas viinud selleni, et büroo juhtkond on andnud järele loojate
annaabi.ee 
