"Linn on muutunud kultuuriks, või siis ehk kaoseks, mis sellele järgneb" (R. Bradbury, 1975, 96) = soodus pinnas uue esteetika tekkeks; Oluline ka · suurlinna atmosfäär ja institutsioonid: kohvikud, kabareed, ajakirjad, kirjastused, galeriid, muuseumid, raamatupoed, teatrid, jne.; · põlvkondadevaheline pinge, voolude rivaliteet; Linn kirjanduses perioodide kaupa: · Realism: `humaniseerimine' (Linn on iseseisvumise koht, muudatuste paik lootusrikkama tuleviku suunas); · Naturalism: `teaduslikustamine' (Linn kui hiigelsüsteem, mis toimib (pulseerib inimtahtest sõltumata, dzungel); · Modernism: `sürrealiseerimine' (Ebareaalne linn, Üksikisiku teadvuse taust, mööduvate muljete taust, veidrad minad veidrates kontrastides; linna kapseldunud kogemus). Ühisjooned: · Urbanistliku keskkonna rõhutamine; · Elu kui süsteem, mis on konstrueeritud täiesti uutel printsiipidel;
aastal tutvus seal Liisa Goldinguga - nende armastusloost jäänud kultuurilooliselt tähendusrikas kirjavahetus. Juhan Liivi elukäigus räägivad kaasa vanemate kuulumine vennastekogudusse, külarahva hoiakud, majanduslik piiratus, kidur tervis, kunstihuvi, haridusjanu, eelduste ja võimaluste vastuolu. 1885. aastal töötas ka ,,Virulase" toimetuses ajakirjanikuna - seal sassis suhted Vildega. Ajakirjanikuna töötas veel ,,Sakalas" ja ,,Olevikus" 1890-92. Tartu-aastad moodustavad Liivi lootusrikkama, loomeerksama, murdelisema ja traagilisema etapi. Enne ,,Olevikus" töötamist oli Liiv avaldanud luueltusi, koostanud luulekogu käsikirja, kirjutanud jutte, tõlkinud, huvitunud kirjanduskriitilistest probleemidest, väidelnud nii Vilde kui teisteega realismi üle. Üleliigsed pinged siiski kurnasid Juhan Liivi ning 1894. aastal paigutati ta Tartu närvikliinikusse, skisofreeniast ei paranenud. Tegutses veel mõni kord teiste toetustel kultuurielus, viimased aastad elas Kavastu Koosal.
annaabi.ee 
