pala rütmikas ja ning sobis tõesti kontserdi lõpetuseks. Peale pianist Mihkel Polli osavuse hakkas silma ka see, kuidas keelpillide mängimisel saab poogent erineva nurga all hoides tekitada mitmeid erineva kõla ja valjudesega helisid ja veel isemoodi heli saab tekitada ka pilli sõrmedega mängides. Üldiselt jäin kontsertiga rahule. Esitatud lugudest meeldis kõige rohkem teine, sest see oli natuke lootusrikkam ja rütmikam, kuid siiski ei saa mainimata jätta ka esimese loo klaverisoolosid, mis oma dramaatilisusega lisasid loole põnevust juurde. Ja kuigi kontsert sai üllatavalt kiiresti läbi, oli elamus ikkagi positiivne ja meeldiv.
Vanasti ei olnud imeasi see, et lapsi suri rohkem, kui ellu jäi. Siiski oli see perele suur hingeline koorem ja muutis kõigi tuju kurvaks. Andres tekitas pingeid oma pettumusega, et tema esimesed lapsed olid tütred, et Krõõt ei sünnitanud tütarde asemel poega. Kui aga sündiski poeg, siis ei olnud Krõõdas enam jõudu selle üle rõõmu tunda. Ta surigi poja sünnitamisel, aga surma tegelik põhjus oli raske talutöö. Kui mõelda Vargamäe tuleviku peale, siis polnud see kõige lootusrikkam. Tulevased põlvkonnad olid aru saanud, et Vargamäele jäädes ootab neid ees ainul töö ja kurbus. Keegi ei tahtnud siduda oma tulevikku Vargamäega. Lapsed põgenesid kas mehele minnes või lihtsalt otsides kohta väljaspool Vargamäed. Andres oli lootnud, et kõik tulevased põlved jäävad elama Vargamäele ja sellest kohast saab suguvõsa elukoht. Ta üritas oma lastele anda parima, et nad tuleksid tagasi, aga kellelgi polnud seda plaanis teha.
leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära tunda? On ju enamasti ikka nii, et kõik, mis on alles ees, tundub märksa lootusrikkam ja optimistlikum. Räägib ju piibelgi tuhandeaastase rahuriigi tulekust, kus rahvad elavad õndsuses. Aga millal see aeg kätte jõuab? Äkki on see möödas? Kas tõesti on see võimalik, et inimkond elab õnnes ja probleemideta TUHAT aastat? Milline on õnnelik tulevik? Kas eelkirjeldatu või hoopis midagi muud, uuemat, seninägematut, utoopilist? Mis üldse on õnn? Nagu nentis armastatud saksa klassik Johann Wolfgang von Goethe: ,,Iga ukse taga võib olla paradiis
oma mehest hea mehe teha". SUTSIIDIHIRM "Ta ütleb, et tapab enda ära, kui ma lahkun." JULGEOLEK Hirm üksioleku ees ja kahtlus suutlikkuses üksi toime tulla. KARTUS JÄÄDA ABITA Vägivaldses suhtes elavad naised tunnevad sageli, et abiasutustel puudub valmidus neid aidata ja näha tegelikku probleemi. ÜKSIOLEKUHIRM Paljud naised vajavad abikaasat selleks, et end täielikuna tunda. EITAMINE "Tegelikult see nii hull ei olegi. Mõnikord on ta päris hea." Lootusrikkam on uskuda, et mees oli sel hetkel haige, purjus, hullunud. Tegelikult on ta hoopis hea, see hea pool on tema pärismina. Põhjused pole lööjas, vaid n-ö kusagil mujal. Tihti pöörduvad naised politseisse alles pärast 12-20 aastat kestnud sagedaste vägivallajuhtumitega pikitud kooselu. Kui psühholoog tunneb huvi, miks naine just nüüd selle otsuse tegi, selgub, et sageli on põhjuseks asjaolu, et hiljuti on sama vägivallatseja ohvriks langenud ka pere teismeeas tütar
Arreteerimine on enamasti garanteeritud ainult juhtudel, kui naisel on ette näidata selged torkehaavad või siis juhtudel, kui mees ründab politseinikke. Abipakkujatel on sageli raske mõista naise loogikat: naine ei soovi tingimata seda, et tema mees vangi pandaks, vaid ta soovib, et hukka mõistetaks ja peatataks vägivald. * ÜKSIOLEKUHIRM. Paljud naised vajavad abikaasat selleks, et end täielikuna tunda. * EITAMINE. "Tegelikult see nii hull ei olegi. Mõnikord on ta päris hea." Lootusrikkam on uskuda, et mees oli sel hetkel haige, purjus, hullunud. Tegelikult on ta hoopis hea, see hea pool on tema pärismina. Põhjused pole lööjas, vaid n-ö kusagil mujal. Tihti pöörduvad naised politseisse alles pärast 12-20 aastat kestnud sagedaste vägivallajuhtumitega pikitud kooselu. Kui psühholoog tunneb huvi, miks naine just nüüd selle otsuse tegi, selgub, et sageli on põhjuseks asjaolu, et hiljuti on sama vägivallatseja ohvriks langenud ka pere teismeeas tütar
annaabi.ee 
