õis, siis vastu õhata! Luuletus ,,Miks sa nutad?" on üks Koidula varasemaid luuletusi, milles leidub isamaa-motiiv. Seda võib võrrelda Liivi poeemiga ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa", mis on samuti justkui ennustus eesti rahvale. Siin luules on Koidula kujutanud Eesti tulevikuõnne, tuues välja, et kunagi valitses muistne rõõmupilv, seejärel tuli tume aeg ja valuperiood, ning lõpuks tuli Koit uut õnne tooma jättes lõpu veidi lahtiseks ja lootusrikkaks. Ehkki seda poeemi annab võrrelda Liivi omaga, siis on ,,Miks sa nutad?" rohkem lootustandev ja unistav, kui reaalne ja sünge. Käesolev poeem pani aluse mitmetele teistele sarnastele, kus kujutatakse Eesti ajalugu metafooridena muistne rõõmupilv, pisarad ja hingevalu, uus hommik, Koit on saabunud isandaks. Sellele järgnes koheselt ,,Emajõe Ööbik" luulekogu, mille tõttu ta ka kuulsaks sai. Seda kogu avaldades seisis ta dilemma ees kas avaldada oma isa heameeleks kogu teos vanas
Life-Nature fond. Peale eelnimetatud organisatsioonide tegutseb ka mitmeid kohalikke ühendusi. Pärnumaal näiteks hoiab Nedrema puisniitu korras Koonga looduse sihtasutus, Kihnu saare ja Tõstamaa ranniku pärandkooslustega tegeleb Kihnu väina merepark. Väinamere ranniku rohumaade eest kannab hoolt MTÜ Väinamere looduse hoidjad. Tänu vabatahtlike ühenduste tegevusele ja riigi toetusele võib pärandkoosluste tulevikku pidada üsna lootusrikkaks. Vähemasti väärtuslikumate alade püsimine tundub olevat tagatud. Kuid pärandkoosluse olukord võib muutuda väga kiiresti, sest see oleneb paljudest asjaoludest, sageli kas või maaomaniku tahtest. Tuhandete aastate töö väärib kindlasti jätkamist.( Artikkel. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule?) Kokkuvõte Looduslikud kooslused, nagu metsad ja rabad, ei vaja püsimiseks inimese abi. Hoopis vastupidi mida vähem inimene nende arengusse sekkub, seda parem
annaabi.ee 
