Mind lausa lummab, kuidas vaatamata luuletuse masendavale algusele, annab nõnda palju lootust edasi esialgse välgu võimsa müristamine lahenemine järsuks vaikuseks ning päikeseks. Tegelikult on kogu luuletus üks sujuv üleminek positiivsusesse, hakates aegamööda üha enam ning enam õnnelikkuse poole pürgima. Esimeseks heledaks hetkeks luuletuses on sümbol haua taha varjunud sinilillest, mis annab lugejale märku, et üdini kurval toonil poeem olla ei saa. See on esimeseks lootuskiireks surnuaias. Sellest edasi toimub kiire üleminek äkitse meeleolumuutuse ning vägevate kujundite peale. Olgugi, et mulle meeldib luuletuse areng ning võimsad looduskujundid, tekitas see minu jaoks ka palju küsimusi. Näiteks viimastes ridades toodud mõte: „Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga!“, millest loeksin mina välja, et vihm üritab koolnuid üles ajada, sest üleskutsega „ära maga!“ kaasneb ka käsk/palve silmi pesta
oli tema isa. Selleks andis talle võimaluse tema varakult avaldunud kunstianne. 25- aastasena kolis noor mees Amsterdami, kus peagi kogus kuulsust ja abiellus. See abielu tagas talle rikka naise, Saskia, kaudu varandusliku kindlustatuse. Elati luksuslikult. Nende abielu ei olnud kaugeltki roosiline, kuna lapsed, keda nad väga soovisid surid üsna koheselt peale sündi. Tõeline allakäik Rembrandti elus algas peale Saskia surma. Võlgades vaevleva kunstniku ainsaks lootuskiireks oli poeg Titus, kes sündis aasta enne Saskia surma. Mõned aastad hiljem ilmus Rembrandti ellu Hendrickje, kellest sai tema lohutus ja uus armastus. Neil sündis ka tütar. Elu lõpul varjutasid kunstniku elu laastavad sündmused: ta pidi matma oma naise ja ka poja. Selle mure ja valu tõttu surigi ta, jättes endast maha suurel hulgal hinnalisi ja hindamatu väärtusega teoseid, mis tõeliselt avastati alles 19. sajandil. Tema tööd on väga mitmekesised nii ainestikult kui teostuselt
Selleks andis talle võimaluse tema varakult avaldunud kunstianne. 25-aastasena kolis noor kunstnik Amsterdami, kus peagi kogus kuulsust ja abiellus. See abielu tagas talle rikka naise, Saskia, kaudu varandusliku kindlustatuse. Elati luksuslikult ja pillavalt. Kuid nende abielu ei olnud kaugeltki roosiline, kuna lapsed, keda nad väga soovisid surid üsna koheselt peale sündi. Tõeline allakäik Rembrandti elus algas peale Saskia surma. Võlgades vaevleva kunstniku ainsaks lootuskiireks oli poeg Titus, kes sündis aasta enne Saskia surma. Mõned aastad hiljem ilmus Rembrandti ellu Hendrickje, kellest sai tema lohutus ja uus armastus. Neil sündis ka tütar. Elu lõpul varjutasid kunstniku elu laastavad sündmused: ta pidi matma oma naise ja ka poja. Selle mure ja valu tõttu surigi ta, jättes endast maha suurel hulgal hinnalisi ja hindamatu väärtusega teoseid, mis tõeliselt avastati alles 19. sajandil. Tema tööd on väga mitmekesised nii ainestikult kui teostuselt