Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
Kiirjad ehk radiaalsümmeetrilised. (Ainuõõssed, kammloomad)
Kahekülgselt ehk bilateraalselt sümmeetrilised. (Enamus hõimkondi )
91. Kahekihilised ja kolmekihilised loomad, esmane ja teisene kehaõõs
(tsöloom).
Kahekihilised: Kiirjad ehk radiaalsümmeetrilised. On pikitelg (sellel oraalne ehk
suupoolne ja
aboraalne ehk suuvastane ots) ning mitmesugune arv sellega ristuvaid
sümmeetriatasapindu (2, 4, 6, 8 või enamgi). Esmaselt kiirjad loomad (Radiata)
koosnevad kahest rakkudekihist (lootelehtedena ektoderm ja entoderm), nonde
vahel
esmane kehaõõs. Kiireline sümmeetria, kombitsatega ringis ümber suu, on
kohane
kinnitunud eluviisile. Kiirjas on ka nende siseehitus ja nende vabalt ringi ujuv
meduusijärk.
Kolmekihilised: Kahekülgselt ehk bilateraalselt sümmeetrilised. On eristunud
eesja
tagaots, erinevad ala ja ülapool, aga peegelpildis parem ja vasem pool (üks
sümmetriatasapind). Keha
tekib neil lootearengus kolmest algsest rakkudekihist ehk lootelehest (ektoderm,
annaabi.ee 
