manifest) · Futurismi teoreetiliseks/filosoofiliseks taustaks on Nietzsche üliinimese käsitlus. Futurism kujutab: 1) eitab traditsioonilist kultuuri, kirjandust, keelekasutust 2)laadilt olid futuristid äärmuslikud, ründavad, poliitiliselt äärmuslikud. Futurismi eesmärgi: *eesmärgiks kirjanduse toomine tänavale ja iseloomulikku *madalama/tööliskeele väärtustamine , *kärarikas enesereklaam (avalikud esinemised), *esinemisviis lööv ja loosunglik Futurism kirjanduses: *eksperimeenteeriti sõnade ja vormiga(erakordne sõnakasutus, visuaalne külg) *futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik *väljenduslaad oli närviline, plakatlik *kasutati telegrammstiili, kollazitehnikat *oluline oli luuletuse graafiline pilt Teemad, millest kirjutati: *tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus, linna ülistamine , patriotism, sõja ja vägivalla ülistamine Futurism kääbus 1920.aastail
tõstmine. Uued teemad : tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, patriotism, sõja ja vägivalla ja tugevuse ülistamine. Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutsuvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri kui ka riietusega. Futuristide esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili : taotlesid erakordset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke, väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil, vältides omadus- ja määrsõnu. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu, trükiti luuletusi näiteks tapeedile.
Värsid luules olid mehised ja plahvatuslikud, väljenduslaad närviline, plakatlik. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Tähelepanu äratamiseks, trükiti luuletusi näiteks pakkepaberile või tapeedile. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutusvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri, kui ka riietusega. Nende esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristid nägid futurismi massiliikumisena ning ennast vaimustunud rahvahulkade juhtidena maailma ümberkujundamises. Futurismi riiakas toon, agressiivne enesereklaam ja muu seesugune viisid selleni, et see leidis sagedasti mittemõistmist kohati lausa ägedat vastuseisu ja eitamist. Seesugune pidev muutmine 2 ja hävitamise ideoloogia sai futurismile endale hiljem saatuslikuks. Kirjandusvooluna
kaotavad vanad edukuse garantiid aktuaalsuse ja siis sõltub toimetulek uute väärtuste kujunemise kiirusest. Takistuseks saavad aga tihti tugevalt juurdunud väärtused, mida on raske muuta. Sama ohtlik on mittekooskõlalised tugevad väärtused. Selline olukord tekib näiteks siis, kui sõnades rõhutatakse pidevalt klientide esmatähtsust, kuid tegudes eelistatakse oma heaolu ning hoopis eiratakse sihtgruppide huve. Sellisel juhul on süvakultuur loosunglik ning kujundab ka töötajates vastuolulist käitumist. Näiteks võib tuua mobiilsideettevõtte EMT väärtused (5A-d): ausus, austus, avatus, arukus, areng. 1.2 Vaadeldav kultuur Süvakultuuri kõrval ja ümber asub vaadeldav kultuur, mis koosneb lugudest, kangelastest, sümbolitest, kommetest ning keelest. Kangelased on organisatsiooni töötajad, kes oma tegevuses näitavad ettevõtte väärtusi ja esitavad õigeid käitumisviise
Tegevustikku suunab juhuslik kokkulangemine, nt leitakse ammukadunud isa, reeturi uksele satub vaenlane. Lõppkokkuvõttes mingite tegevusliinide arengute tagajärjel teadmine saavutatakse, viimasel hetkel pääsetakse surmast. Ootamatuste määr on suur, karakterite loomine kannatab, tegelasi palju ei kirjeldata, loomus avaldub otsekõnes, pöördumistes. Tekstid on eestluse teistsugusesse valgusesse asetamise funktsioonis. Kinnitab, et ka meil on ajalugu. Ajalookujutus on loosunglik ja šabloonne. Põhivõte on meie-nende vastandus. Karakter pole oluline, keskne on rahvas ja oma leer, vägi, mitte üksik sõdalane. Rahvas on rohkem peategelase rollis kui Bornhöhe teoses, kus kerkib esile üks kangelane. Saal annab olulise panuse Eesti minevikust kõnelevasse kirjandusse. See on alus, mille põhjal hiljem minevikku mõistetakse. Triloogiale järgnevad romaanid on kunstiliselt kõrgemal tasemel, tegelased on psühholoogiliselt mitmekesisemad, aga alus ei muutu
annaabi.ee 
