võimalik uurida. Seega polnud tsütoloogia teke ilma valgusmikroskoobi leiutamiseta lihtsalt võimalik. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Esimeste mikroskoopide suurendusvõime oli väike ja taimerakul oli rakukest, mida oli võimalik kergemini näha, kui loomaraku membraani. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Kõige enne avastati rakukest (seda oli kerge näha), hiljem 1831. aastal ka rakutuum. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. a) Epiteelkude– naha pindmine osa, limaskestad, ümbritseb siseorganid. b) Lihaskude– skeletilihased (vöötlihaskude), siseelundite ehituse (silelihaskude), südamelihaskude. c) Sidekude– luukude, rasvkude, veri. d) Närvikude– pea- ja seljaaju, närvid, närvisõlmed (ganglionid). 6. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel?
Lk 122- Organismide looteline areng 1. Mida nimetatakse embrüogeneesiks? Organismi lootelist arengut 2. Kuidas kulgeb taimede embrüogenees? Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega. 3. Millega lõppeb erinevate loomorganismide embrüogenees? Sünniga või munast koorumisega. 4. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobaloode? Munajuhas 5. Kirjeldage karikloote moodustumist inimese embrüogeneesis. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1
Bioloogia 1. Nimeta rakuteooria põhiseisukohti. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 2. Nimeta loomorganismide koepõhitüübid ja too näiteid · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet . Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli,võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3-
näha rakke. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Sest nende suurendusvõime oli väike ja taimerakul on rakukest, mida on kerge näha. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige ennem? Miks? Esmalt avastati rakustruktuuridest rakukest, sest seda oli kerge näha. Järgmiseks avastati aastal 1831 rakutuum ja jõuti arusaamale, et see on oluline osa rakust. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes. 6. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? Sai kirjeldada väga peeneid rakustruktuure, samuti avastati uusi struktuure. 7. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti.
Kuuesüsinikulisest glükoor ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mõlemal sama valem C6H12O6. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustavad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm . Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Funktsiooonid Ensümaatiline,ehituslik,trantsport,retseptor, regulatoorne, kaitse,liikumisfunktsioon. HIV
kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monomeeridest) nagu polüsahhariidid(tselluloos, tärklis) HÜDROFOOBNE AINE - HORMOON bioaktiivne aine,mis põhiliselt moodustub loomorganismide sisekretsiooninäärmetes ATEROSKLEROOS - PEPTIIDSIDE kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel ribosoomis moodustuv kovalentne side RIBOSOOM - DENATURATSIOON valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuni primaarstruktuurini RENATURATISOON kõrgemat järku struktuuride taastumine ENSÜÜM biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk VITAMIIN bioaktiivne madalmolekulaarne orgaaniline aine
kooskõlas. Rakude uurmisel kasutatakse tänapäeval tihti biokulaarseid mikroskoope, mis lubab uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbeks kasutada stereomikroskoopi. Stereomikroskoop võimaldab enamasti kuni 5 kuni 60 kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikseid rakustruktuure. Valgusmikroskoobi lahutus võime on 0,2m=0.2*10-6m ,millele vastab 1300 kordne suurendus. Loomorganismide, sealhulgas ka inimese ehtiuses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-,side- ja närvikude.
Monosahhariidid- ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Monosahhariididest on olulisemad riboos ja desoksüriboos Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe- kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on mono sahhariidid. Lipiid- organismide energiaallikas Hormoonid- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud- aminohapetest moodustunud polümeerid. Kuidas muutub valgu struktuur? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Sellist nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Renaturatsioon- Denaturatsiooni pöördprotsess.
4 A) Metaanhape Etaanhape Rahvapärane nim. sipelghape äädikhape Füüsikalised omadused terav lõhn, ärritav toime, ei ole mürgine, veevabana külmub mürgine, vedelik +16°C juures Kasutamine keemiatööstuses, kahjuritõrjeks lahusti Esinemine looduses nõges, sipelgas (hammustus) taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes jää-äädikhape veevaba äädikhape külmub +16°C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle oblikhape (dih.) spinatis, hapuoblikas, rabarbaris; vähendab organismi kaltsiumivarusid, soodustab neerukivide tekkimist piimhape (hüdroksüh.) tekib lihastes pärast suure koormusega töötamist õunhape (hüdroksüh
Orgaanilised ained Valdav osa orgaanilisi aineid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust.orgaaniliste ainete koostises leiduvad kõik makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, seetõttu nim. neid biomolekulideks. Biomolekulide all mõistetakse orgaaanili ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikesetes kontsentratsioonides mõjutavad organimide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi.(ensüümid, vitamiinid, hormoonid) Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni.(kuuesüsinikulised: glükoos e. Viinamarjasuhkur; fruktoos e. Puuviljasuhkur ; viiesüinikulised riboos, desko...
Rakuteooria põhiseisukohad: ü kõik organismid on rakulise ehitusega ü iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ü rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Loomorganismide (ka inimese) ehituses on põhiliselt neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude: 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid.
1. Lipiidideks e rasvadeks nim glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Lipiidid on hüdrofoobsed ja koosnevad vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape). 2. Lipiidid jagunevad kolme põhirühma : -Lihtlipiidid -Fosfolipiidid -Steroidid (kolesterool ja mitmed hormoonid) -Hormoonid (loomorganismide sisekretsiooninäärmetes) 3. Tähtsus : Lipiidid on organismide energiaallikaks. Energeetiline, ehituslik. Rasvkude kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest. Bioregulaarne ja ainevahetuslik. 4. Joonis : Koosneb glütseroolist ja rasvhappejääkidest 5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne kaitsefunktsioon lahusti funktsioon varuained VALGUD 1
Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas - polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer. Invertsuhkur - sahharoosi hüdrolüüsil tekkiva glükoosi ja fruktoosi segu. 3. Sahhariidide ehitus kõigis on OH-rühmad + aldehüüd või ketorühm. Amülopektiin: väga hargnenud ahelaga. Amüloos- hargnemata ahel, spiraali kujuga
mõlemad sisaldavad RNA’d ja valgumolekule. Rakumembraan Ühendab rakke kudedeks Ümbritseb kõiki rakke, Kaitseb rakke Annab rakule kuju 7. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Läbi rakumembraani liiguvad ainult väikesed vesilahustuvad või rasvlahustuvad molekulid 8. Nimeta loomorganismide põhilised koetüübid, too näiteid. Epiteelkude (nahk), sidekude (rasvkude), lihaskude (silelihaskude), närvikude (närvirakkudes) 9. Mis on difusioon? Difusioon on osakeste spontaanne liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. 10. Missuguste tunnuste alusel jaotatakse organismid eel- ja päristuumseteks? Eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle (bakterid)
olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop Elektronmikroskoop Elektronmikroskoop - leiutati 1931.a. Rakkude suurus: Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) 0,1 - 0,3 µm suurune. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud). Kõige pikemad rakud on vöötlihasrakud ja närvirakud Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Loomorganismide ehituses eristatkse 4 põhilist koetüüpi: Lihaskude Sidekude Epiteelkude Närvikude TUUM TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK RIBOSOOMID GOLGI KOMPLEKS MEMBRAAN MITOKONDER Täida tabel! Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke .........
Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides. Kontraktsioonvalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlis, vahad). Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid
Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprinsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid org aine rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid.
Päristuumsed ainuraksed on enamasti liigile omase välis kujuga, mõningad neist on võimelised oma kuju ka muutma. Hulkraksete organismide rakkude kuju sõltub sellest, millist ülesannet rakud täidavad ja millise koe koosseisu nad kuuluvad. 6. K.E. von BAER - Avastas munaraku M. Schleiden -Kõik taimed on rakulise ehitusega T.Schwann -Kõik loomad on rakulise ehitusega. 7. Nimeta loomorganismide koetüübid ja too välja nende ülesanded: EPITEELKUDE Eraldab keha väliskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Võimaldab ainevahetust keha ja väliskeskkonna vahel. Katab keha ja siseelundite pindu. Vooderdab kehaõõnt. Osaleb haavade paranemisel. Eritab nõresid (lima, higi, rasu, piim) NÄRVIKUDE Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. LIHASKUDE Reageerib erutusele, on võimeline kokkutõmbuma, võimaldab teha tahtele
2. Lihtsamad liitsuhkrud Maltoos e. linnase suhkur(idandatud seemned) Sahharoos e. suhkrupeedi suhkur; suhkruroo suhkur Laktoos e. piimasuhkur- sisaldub piimas 3. Polüsahhariidid-keerulised liitsuhkrud Tärklis- kartulist(on taimede tähtsaim varuaine) Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained ...
Rasvaderinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. VALGUD Valgude.proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Organismis on 20 erinevat aminohapet, aga vähestes valkudes on kõik 20 aminohappe jääki. Aminohappedonamfoteersed sest nende koostisesse kuulub nii aluseline aminorühm kui ka happeline karboksüülrühm
mürgisüstiga tappa. Kloonimisega kaasnevad raskused · Täiskasvanud loomorganismis puuduvad totipotentsed rakud (rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi). · Kloonloomadel on tihti arenguhäireid, südamedefekte ja nende immuunsüsteem ei tööta korralikult . Kokkuvõte · Geenitehnoloogias kloonimise kasutuselevõtt maailmas on lahendanud suuri probleeme põllumajanduses, ent samas on püstitanud palju poleemikat loomorganismide kloonimises. Kloonitd taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased üritavad ületada, kuid seni veel suurema eduta. Kasutatud kirjandus · Rakuteooriast kloonimiseni. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0004/rakud.html · Kloonimine, see polegi imelihtne. http://www.postimees
Pärilikkus Ensüüm- valk, mis reguleerib bikoeemilise Genoom- geneetiline marerjal, mis sisaldub reakstsiooni kiirust. liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis. Biheeliks- DNA teisene struktuur (kruvikujuline) (inimese gen. 22 kromosoomi) Hormoon- orgaaniline aine, mis on regulatoorse Geeni avaldumine- toimub, kui mingilt geenilt toimub toimega ja moodustub loomorganismide RNA süntees sisekretsiooninäärmetes. On 2 hormoone- valgulised, Genotüüp- isendile omane keeni ja selle steroidhormoonid. erivormide(alleelide) kogum. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis moodustumine on seotud organismide elutegevusega. tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Glükogeen- e
Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindlat toimet rakkudele ja organitele Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel Immuunsussüsteem-kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu Insuliin-ensüüm, mida toodab pankreas e.kõhunääre juhul, kui vere glükoosisisaldus on kõrge.
Dolly lahkamisel selgunud tõsiasjad lisavad üha enam kahtlust inimkloonimise võimalikkusesse. Päevavalgele tuleb üha uusi nüansse, mida ennem ei oldud suutelised tähele panema. Ka kloonimisteadlased ise hakkavad asjasse üha skeptilisemalt suhtuma. 8 KOKKUVÕTE Geenitehnoloogias kloonimise kasutuselevõtt maailmas on lahendanud suuri probleeme põllumajanduses, ent samas on püstitanud palju poleemikat loomorganismide kloonimises. Kloonitd taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased üritavad ületada, kuid seni veel suurema eduta. Selle referaadi eesmärk on anda ülevaade kloonimise olemusest, etappidest ja sellega kaasnevatest raskustest. Kirjeldada lühidalt selle ajalugu ning lähemalt vaadelda maailmas üht
8.)ATPadenosiintrifosfaat, kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aineja energiavahetuses energia universaalse talletajana ja ülekandjana. 9.)NADP nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat, makroergiline ühend, mis osaleb fotosünteesis vesiniku aatomite sidujana. 10.)NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid, makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. 11.)ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 12.)hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine.Eristataxe valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid ained esineb ka teistes organismides. 13.)mikroelemendid organismide normaalsex elutegevusex üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid:Fe,Cu,Zn,Mn,Co,I,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As.Enamasti nimetataxe 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi. 14.)makroelemendid organismide koostises kõige enam esinevad keemilised
desoksüribonukleiinhape(DNA)-biopolümeer, mile monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine.Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Desoksüriboos-viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises.Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.Fosfolipiid-nõgeseravi sääremarjale võtab kiirelt lihas suuruse ära. Hormoon-loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides.Komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel.DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid
veiniäädikaks. Õhu käes veini hapukamaks muutumine on tingitud veinis oleva etanooli oksüdeerumisest, mille tulemusel muutub viimane etaanhappeks ehk äädikhappeks. Sõltuvalt sellest, millise veini valmistamisel seal sisalduv etanool happeks oksüdeerus, tuntakse tänapäeval veel näiteks ka õunaäädikat, marjaäädikat jms. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, võis, riknenud õlles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena näiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) (soolad on laktaadid) On värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis. Ta tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Lisaks tekib piimhapet veel lihastes suure koormusega töötamisel ilma hapniku juurdepääsuta. Lihaste
Biomolekul- ained, mis tekivad elusorganismides nende elutegevuse käigus Anorgaaniline aine- eluta (üle 80% nt vesi) Orgaaniline aine- elus Sahhariidid- süsivesikud Biomolekulid- sahhariidid, valgud, lipiidid ja nukleiinhapped Lipiidid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Hormoonid- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisekretsiooninäärmetes AIDSi e immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustav HIV- viirus Kontraktsioonvalgud- valgus, mis on võimelised muutma oma struktuuri (lihasvalgud) Homöostaas- püsiv ehk stabiilne sisekeskkond (kõigusoojased ja püsisoojased) Organsüsteem- elundkond Etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 2
molekulis Genoom liigiomases ühekordes kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp e. Genoom ühe organismi kromosoomistus olev geenide kogum Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. Aine oksü-l. Homoloogiline kromosooom kromosoon, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Histoloogia Koeteadus. Hormoon Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid erinev ka teistes organismides. Initsaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Kapsiid viiruse genoomi ümbritseb valguline kate Kontraktsioonivalk Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes.
Pärilikkuse kandja, kromosoonide põhiline koostisaine. DESOKSÜRIBONUKLEOTIID- DNA monumeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel DESOKSÜRIBOOS- Viiesüsinikuline monosahhariidid, mis esineb pealmiselt DNA koostises. ENSÜÜM- Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. FOSFOLIPIIDID- Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi(rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. HORMOON- Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP-Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA JA RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C JA G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. KONTRAKTSIOONIVALK-liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid
1. Mida uurib tsütoloogia? · Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Mille leiutamisega seoses tekkis tsütoloogia ja miks nii? · Valgusmikroskoobi, sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Millised on loomorganismide põhilised koetüübid? Teada natuke nende eripära. · Epiteelkude, näiteks nahk · Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri · Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel · Närvikude, näiteks närvirakkudes. 4. Teada rakuteooria kolme põhiseisukohta. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
Glükoos+galaktoos=laktoos (piimasuhkur). Oligosahhariide kasutatakse energia saamiseks. Polüsahhariidide lülideks on monosahhariidid. Põhilised tärklis, glükoos ja tselluloos. Kui fotosüntees lakkab taimedel, siis kasutavad nad tärklis energia saamiseks (lagundavad tärklise uuesti glükoosi molekulideks). Lipiidid on organismide energiaallikas. Lihtlipiidide ühinemisel tekivad liitlipiidid. Streoidid on tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse biopolümeerideks, sest need moodustuvad ainult elusorganismis. Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Kahe aminohappe reageerimisel moodustub peptiidside, millega ühendatakse aminohappejäägid. Enamus valke koosnevad ühest, kuid osa ka kahest sellisest ahelast. Organismides toimuvaid
1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? V: Uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust. Raku organellid, rakukest, tsütosooli jms. uurimine. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele. V: Sest siis oli võimalik hakata rakke uurima ning vaatlema. 3. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. V: Epiteelkude – rakud tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid – kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Luukude, rasvkude ja veri
vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (lah. enamasti aga nt. alkoholis ja eetris). LIITLIPIIDID: lihtlipiidide ühinemisel teiste keem. Ühenditega moodustuvad liitlip. Nt. kuuluvad rakumemembraani koostisesse FOSFOLIPIIDID. STEROIDID- madalm. Tsüklilised üh., mis vees peaaegu ei lahustu. Nt. kolesterool, mitmed hormoonid( nt. suguhormoonid: M- testosteoon; N- östrogeen), D- vitamin (kaltsiferool). HORMOONID- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt mood. Loomorganismide sesekretsiooninäärmetes. VALGUD (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. : aminohappe üldvalem, ehk: NH2CH2COOH Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste om. AMINORÜHM(-NH2) & happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). PEPTIIDSIDE- kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel mood. ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. peptiidsidemeks. Valgu aminoh.'st järjestust nimet. ESIMEST JÄRKU STRUKTUURIKS. (primaarstruktuuriks)
veekogu sisse. Surnud organismid vajuvad põhja ja tarvitavad hapniku ära. 6. PH ehk happelisus: normaalne sademete happesus on 5,6. Õhusaaste põhjustab sademete happesust. Looma- või taimeliigi elu sõltub teiste tema läheduses elavate organismide tegevusest. Looduses teistest sõltumatult elavaid organisme ei ole. Erinevate organismide kooselu võib olla neile kasulik või kahjulik. Sageli on koos elada tunduvalt kasulikum kui üksinda. Koloonialisus on paljude sama liiki loomorganismide(nt lindude, imetajate) kooselu. Koloonias elavad isendid üksteise lähedal. Sümbioos on mõlemale poolele kasulik kooselu kahe eri liiki organismi (sümbiondi) vahel. Mõnedele organismidele on sümbioos eluks vajalik, teisest liigist organismide abita nad elada ei saa. Eri liiki organismide kooselu võib olla ühele osapoolele kahjulik või isegi hukatuslik, teisele aga kasulik. Parasitism ehk nugilisus on kahe eri liiki organismi
koostoimest Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide kogum Fotosüntees- looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks Geen - kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt või mitme tunnuse arengu Kromosoom- eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element Hemofiibia- vere hüübimatus Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Insuliin- pankreases toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Kantserogeen- vähki tekitav tegur Kitiin- lülijalgsete kesta materjal Klorofüll- taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi Lipiid- estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape
hulka.Nahaalune rasvkude kaitseb hüljest liigse jahtumise eest ja annab talle voolujoonelise kehakuju. Rasvkude lagundamisega saab ta aga elutegevuseks vajalikku energiat. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustavad liitlipiidid. Steroidid on on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolestorool ja mitmed hormoonid aga ka vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolestorooli, mis on samuti üks steroididest. RNA ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on kolmeosaline. RNA kolm lämmastikualust on samad, mis DNA koostises: adeniin (A), GUANIIN(G) ja tsütosiin (C). RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1) Informatsiooni-RNA(mRNA2) 2) Transport RNA(+RNA)
M. Kirovi initsiatiivil. Fosfor on vajalik taimede eluks. Koola poolsaarelt leitud apatiidid on fosforväetiste tootmisel ammendamatuteks tooraine tagavaradeks. Mõningaid fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta sütib kergesti õhus. Fosfiin moodustub surnud taim- ja loomorganismide mädanemisel. Fosfori ühendeid, mis on loomade ja on inimese laipade koostises, lagunevad pinnasevete toimel ning moodustub fosfiin. Fosfor on kõige tugevamaid mürke. Üks kümnendik grammi fosforit on juba inimesele surmav. Teisest küljest aga on fosfor elusorganismi koostisosa, milleta ei saa eksisteerida loomad ja inimene. Fosfori puudujääk pidurdab kasvu, kutsub esile nõrkuse, progressiivse kõhnumise ja surma.
2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 2. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse vöötlihaskudet
22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja steroidhormoone) 28 ateroskleroos veresoonte lupjumine, ahenemine 29 peptiidside kovalentne sida valgu ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel 30 ribosoom eel- ja päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. (ribosoomides toimub valgu süntees)
jäägid.Kuuluvad biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. SAHHARIIDIDEL on organismis 2 ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustavad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa----Vabaneb energia . Nt pruunkaru. Steroidid on nt hormoonid, Vitamiinid D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustavad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud ehk proteiinid on viopolümeerid , mille monumeerideks on amonihappejäägid. Aminohappejäägi koostisse kuulub : Aminorühm ja karboksüülrühm. (-NH2 ja COOH) VALGU MOLEKULIDE SKTRUKTUURID: · Primaarsktruktuur: On igal valgul ja see määrab ära kõik valgu omadused. · Sekundaarstrukuur: Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks Alfa-heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel Beeta-strukuuriks. (Juuksed, küüned,
a. · Valgusmikroskoop suurendab kuni 1300 korda · Elektronmikroskoop suurendab 200 000 korda · Skaneeriv elektronmikroskoop suurendab 100 000 korda Rakkude mitmekesisus · Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed Üherakulised organismid: mikroskoopiliste mõõtmetega, harilikult iseloomuliku väliskujuga Loomorganismide ehituses eristatakse 4 põhilist koetüüpi: Närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude Rakkude suurus: · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud) · Ka vöötlihasrakk on kuni 30 cm pikkune, kuid väga väikese läbimõõduga, et palja silmada me seda ei näe. Rakk kude elund - elundkond Kordamine kontrolltööks Tsütoloogia ehk rakuteooria uurib rakku.
Tuntuim karboksuulhape. Nimelt pandi tahele, et kui vein ohu kaes seisis, siis muutus see palju hapukamaks. Saadud vedeliku vesilahust hakati nimetama veiniaadikaks. Ohu kaes veini hapukamaks muutumine on tingitud veinis oleva etanooli oksudeerumisest, mille tulemusel muutub viimane etaanhappeks ehk aadikhappeks. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, vois, riknenud olles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena naiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Varvuseta, terava lohnaga, veega peaaegu samasuguse tihedusega, hugroskoopne (vett imav) vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel ohu juurdepaasuta ja alkoholi kaaritamisel. Toostuslikult toodetakse etaanhapet: butaani oksudatsioonil ja etanaali kataluutilisel oksudatsioonil. Etaanhape on igapaevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksuulhape. Teda kasutatakse toiduaadikana (3-30 %)
Kuna valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega loetakse rakuteaduse e. tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitlust) alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Loomorganismide 4 põhilist koetüüpi on epiteel- (rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitsefunktsioon), lihas- (rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid; eristatakse vöötlihas-, silelihas-, ning südamelihaskudet ), side- (rakud asuvad hajusalt, ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed
.................................................................................... 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 SISSEJUHATUS Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis moodustuvad põhiliselt loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Hormoon on aine, mida kasutatakse rakkudevahelisel signaliseerimisel. Kõik hulkraksed organismid (kaasaarvatud taimed) toodavad hormoone. Lisaks steroididele esineb hormoonide hulgas palju valke ja mitmeid teisi ühendeid. Meessuguhormoon on testosteroon ja naissuguhormoon östrogeen, need kokku on steroidid. Steroidhormoonid on organismis väikestes kontsentratsioonides esinevad tsüklilise ehitusega lipiidid. Hormoonide hulka
ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, D vitamiin). Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli (kuulub loomaraku membraanide koostisesse; liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist), mis on üks steroididest. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega nimetatakse neid biopolümerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega 'R'. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub
2006. õ.a. Fosfori omadused . Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn valge fosfor pimedas helendas. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide tiofoss ja klorofoss. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta süttib kergesti õhus. Fosfiin moodustub surnud taim- ja loomorganismide mädanemisel. Fosfori ühendeid, mis on loomade ja on inimese laipade koostises, lagunevad pinnasevete toimel ning moodustub fosfiin. Üks kümnendik grammi fosforit on juba inimesele surmav. Teisest küljest aga on fosfor elusorganismi koostisosa, milleta ei saa eksisteerida loomad ja inimene. Fosfori puudujääk pidurdab kasvu, kutsub esile nõrkuse, progressiivse kõhnumise ja surma. 6
2003 Itaalias kloonitakse esimene hobune. 2003 Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti kloonida on keeruline, sest tema munarakk kipub jagunema juba enne uue tuuma siirdamist. 2005 Lõuna-Korea teadlane Woo Suk Hwang teatab esimese koera kloonimisest"(Lõhmus 2008) KOKKUVÕTE Kloonimine on aidanud lahendada suuri probleeme põllumajanduses, samas on tekitanud poleemikat loomorganismide kloonimisel. Kloonitud taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanuvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased üritavad ületada, kuid seni veel suurema eduta. 9 Arvan, et loomi pole mõtet kloonida, ka mitte inimesi, kuna see võib endaga kaasa tuua
ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. 17. Lipiidide funktsioonid. Nt Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustavad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas 18. Steroidid ja hormoonid, millised nende hulka kuuluvad ja nt Steroidid- vees peaaegu ei lahustu, Sinna kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid Hormoonid- on bioaktiivsed ained , mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. 19. Mis on ateroskleroos, tekkimine Ehk veresoonte lupjumine.Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase 20. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkruseid ja rasvaseid toite? Liigne suhkur rikub hambaid, võib tekkida suhkuhaigus, ülekaalulisus, veresoonkonna ja südame haigused. Liigse rasva tarbimine tekitab rasvumist. Liigne suhkur ja rasv tekitavad erinevaid tervise probleeme.
annaabi.ee 
