Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga. Creeper kasutas ARPANET'i võrku, et nakatada TENEX-i operatsioonisüsteemiga DEC PDP-10 arvuteid. Olles saanud ligipääsu, kopeeris programm end teistesse süsteemidesse, kus kuvati sõnum ,,Mina olen Creeper, püüa mind kinni, kui suudad!" (inglise I'm the creeper, catch me if you can!). Viiruse eemaldamiseks loodi programm nimega Reaper. Elk Cloner oli esimene arvutiviirus, mis ilmus väljaspool selle loomiskeskkonda: arvutit või laborit. Kirjutatuna aastal 1981 Richard Skrenta poolt, kinnitas programm end operatsioonisüsteemile Apple DOS 3.3 ning levis diskettide abiga. See pahavara, mis loodi ilma tõsisemate eesmärkideta ajal, mil R. Skrenta õppis veel keskkoolis, levis andmekandjal oleva mänguga. Pärast 50 kasutuskorda aktiveeriti viirus ning kuvati lühike luuletus algusega: ,,Elk Cloner: Iseloomuga programm".
Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga. Creeper kasutas ARPANET'i võrku, et nakatada TENEX-i operatsioonisüsteemiga DEC PDP-10 arvuteid. Olles saanud ligipääsu, kopeeris programm end teistesse süsteemidesse, kus kuvati sõnum ,,Mina olen Creeper, püüa mind kinni, kui suudad!" (ingl. k I'm the creeper, catch me if you can!). Viiruse eemaldamiseks loodi programm nimega Reaper. Elk Cloner oli esimene arvutiviirus, mis ilmus väljaspool selle loomiskeskkonda: arvutit või laborit. Kirjutatuna aastal 1981 Richard Skrenta poolt, kinnitas programm end operatsioonisüsteemile Apple DOS 3.3 ning levis floppy ketta abiga. See pahavara, mis loodi ilma tõsisemate eesmärkideta ajal, mil R. Skrenta õppis veel keskkoolis, levis andmekandjal oleva mänguga. Pärast 50 kasutuskorda aktiveeriti viirus ning kuvati lühike luuletus algusega: ,,Elk Cloner: Iseloomuga programm". Traditsioonilised arvutiviirused tekkisid 1980