Palju mütoloogilisi tegelasi, kuid tegu vaid fiktsiooniga. H. teoseks loetakse ka koomilist eepost Margites, millest on säilinud vaid mõned fragmendid. See on seotud üleva ja tavakõne värsimõõtude seguna, mis mõjub juba iseenesest koomiliselt, ning naeruvääristab Margitese-nimelist hullukest (margos), kes oli nii saamatu, et ei osanud isegi oma naisega magada. Homerosele on omistatud ka koomilist eepost Konnade ja hiirte sõda, kuid selle stiil viitab hilisemale loomisajale. Ilias: Ligi 15 700 värssi. Keskne teema on tüli Trooja linna piiravate kreeklaste leeris sõja 10. aastal ehk, eepose esimesest sõnast juhindudes, Achilleuse viha. Jutustus Achilleuse vihast ja selle põhjustest on eepose teljeks, selle ümber on põimitud hulk lahingustseene ja kõrvalepõikeid viidetega teistele müütidele. Ilias on väga julm ja verine teos, mis kajastab meie mõtteviisist hoopis erinevaid tõekspidamisi. Suure osa lauludest täidavad
vastutasu saanud ning lasevad mehel tormis hukkuda. Seisukohtadelt ebakristlik teos kuulus Ritvala helka-pidustuste, katoliku aega tagasiulatuva kevadrituaali programmi, lisaks kahele muule ballaadile ja "Mataleenale". "Neiu ja lohe" looja võitleb meheliku kaksikmoraali vastu mõistuslikumate, lõbusa paroodia relvadega, käänates legendi, muinasjutu ja ballaadi põhikujundi pahupidi. Lurjusteks on noormees ja kuningas, päästjaks lohe. Runo viimased read viitavad loomisajale: 16.sajandi algul möllas Soome lõunarannikul Rootsi ja Taani vaheline meresõda. Korduslaul on eriti populaarne luulevorm slaavi rahvaste hulgas. Rahvusvaheliselt tuntud kordusmalle on nt kosijate võrdlus, Ka nt omaste võrdlus, pereliikmete ülesloendamine ja samasse olukorda asetamine (kas sa nutad X, lunasta mind välja X). Elina surm Soome keskaja võiduka kultuuritõusu lõpptähiseks võib pidada runo "Elina surm" . Teadlaste
annaabi.ee 
