teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli tavaline kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugavdamine jms., on Shakespeare'i autorsuse määr ja teoste loomisajad paljudel juhtudel vaieldavad. Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming kolme järku. Umbes 1590-1600 lõi ta peamiselt nn. kroonikanäidendeid ja elurõõmsaid komöödiaid. Ajalookroonikates käsitleb ta mineviku kaudu oma kaasajale iseloomulikke probleeme. Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast illustreerimisest ja C. Marlowe' jäljendamisest sügava ajaloo- ja inimesemõistmise poole: "Richard II", "Kuningas John", "Henry IV" ja "Henry V"
Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks (nn seikpiroloogia). Et tollal oli tavaline kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugavdamine jms., on Shakespeare'i autorluse määr ja teoste loomisajad paljudel juhtudel vaieldavad. 1 SHAKESPEARE looming jaotatakse 3 perioodi. ESIMENE PERIOOD (1590 1600) optimistlik periood, siia kuuluvad ajalookroonikad, komöödiad ja mõned tragöödiad. Ajalookroonikais ("Kuningas Henry IV", "Kuningas Henry V", "Henry V" ja "Richard III") käsitleb ta minevikuaine najal kaasajale iseloomulikke probleeme võimuprobleeme.
"Lucretia teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli tavaline kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugavdamine jms., on Shakespeare'i autorsuse määr ja teoste loomisajad paljudel juhtudel vaieldavad. Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming kolme järku. Umbes 1590-1600 lõi ta peamiselt nn. kroonikanäidendeid ja elurõõmsaid komöödiaid. Ajalookroonikates käsitleb ta mineviku kaudu oma kaasajale iseloomulikke probleeme. Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast illustreerimisest ja C. Marlowe' jäljendamisest sügava ajaloo- ja inimesemõistmise poole: "Richard II", "Kuningas John", "Henry IV" ja "Henry V".
Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli tavaline kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugavdamine jms., on Shakespeare'i autorsuse määr ja teoste loomisajad paljudel juhtudel vaieldavad. Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming kolme järku. Umbes 1590-1600 lõi ta peamiselt nn. kroonikanäidendeid ja elurõõmsaid komöödiaid. Ajalookroonikates käsitleb ta mineviku kaudu oma kaasajale iseloomulikke probleeme. "Richard II", "Kuningas John", "Henry IV" ja "Henry V". Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees".... Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama