Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel
Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu
1920.-1930. aastate läänemaailma kultuurielu arines sõjaeelsest kõige muu kõrval selle
poolest, et kaks suurt riiki, NSV Liit ja üha suuremal määral ka Saksamaa, asusid oma kultuuri
hävitamise ning deformeerimise teele. NSV Liidus oli 1920. aastate algul valitsenud
loominguvabadus. Kümnendi teisiel poolel, kui Stalini võim tugevnes ja poliitilised tapmised ning
massirepressioonid sagenesid, loominguvabuadus kadus. Kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks
meetodiks kuulutati sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik. NSV Liidu kultuurielu
lõigati muust maailmast ära, sobimatud autorid ja teadlased tapeti või saadeti koonduslaagrisse
surema.
1930. aastate saavutused ja leiutised
1930. aastad algasid suure ülemaailmse majanduskriisiga, mis taaselustas vahepeal
nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse. Film sai juurde sünkroonse heli. Peagi