Konservatooriumis, kus töötas aastani 1878.1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga.1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini seal asub ka helilooja majamuuseum. Helilooja suri 6. novembril 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tsaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone. Näiteks on arvatud, et ta tegi kas enesetapu või teda
Tema teosed olid koheselt menukad. Moskvas kirjutas ta ka ,,Aastaajad". 1877 aastal helilooja abiellus, see abielu oli katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Lahutuse põhjuseks oli Tsaikovski omasooiharus. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Tsaikovski ja von Mecki kirjavahetus on säilinud tänapäevani. Nendes kirjades avaldub Tsaikovski loomingu tekkelugu. 1880ndatel asus Tsaikovski elama Klin'i, mis asub 90 kilomeetri kaugusel Moskvast. Seal elas ta oma elupäevade lõpuni. Looming Tsaikovski oli vene klassikalise sümfoonia looja. Ise kirjutas ta kuus sümfooniat. Sümfoonilises muusikas pidas ta kõige olulisemaks inimese hingeelu lahtimõtestamist ning inimeste probleemide lahkamist
põhiliselt heliloomingule, tegutses dirigendina ja muusikakriitikuna. 1877.aastal abiellus helilooja Antonina Miljukovaga, kuid see abielu muutus Tsaikovskile liiga katastroofiliseks. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Pjotr Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja väga suur austaja, metseen Nadezda von Meck, tänu kelle annetuste tõttu oli tal võimalik palju reisida, maailma näha ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Londonis kui ka Pariisis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvaus ta ka mitmete kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 1885.aastal naases ta tagasi kodumaale ning elas põhiliselt Klinis. Klinis asub ka helilooja majamuuseum. Tsaikovski suri 1893.aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tema tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone
1711. aastal määrati Vi aastapalk ja ta tõusis varjupaiga muusikajuhiks. Sellest ajast peale hakkas ta suurt kuulsust koguma ka kaugemal Veneetsiast. Välismaalased, kes olid peatunud Veneetsias,pidid kindlasti kuulama tema orkestrit. Tema teoseid hakati ka välja andma üle piiri. Tema kuulsamaid sonaate esitati esimesena maailmas Amsterdamis. Aastatel, mil ta astus suurtele lavadele esimest korda, näis lausa saatus ise tema edukale loomingutegevusele kaasa aitavat. 1713. Aastal sai temast ametlikult pieta pahelilooja. Nüüd pöördus ta oma jaoks uue zanri juurde ooperi poole, millest kujunes pikkadeks aastateks tema üks tähtsamaid tegevussfääre. 1713. Aastal võttis ta puhkust toomaks lavale oma esimest ooperit Ottone in Villa. Peale teist ooperit sai ta juba kuulsaks ja tunnustatuks. Varsti sai ta tellimuse St. Angelo teatri omanikult Modottolt, kellele tegi ta oma viimase ooperi. End hoolimata
annaabi.ee 
