kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. Marie Underi pikk dramaatiline elu ja vastuoluline loomingulugu tõestavad, kuivõrd tihedalt on ühe erakordse eesti naise elu seotud mitte ainult eesti kirjanduse ja ajalooga, vaid kogu Euroopa kultuuri ja maailmapoliitikaga. NOPPEID ELUST Marie Under sündis 27. märtsil 1883 Allmanni tänava kodus (praegune Koidu tänav). 2 Esivanemate kodu oli Hiiumaal, kuid Marie veetis suurema osa lapsepõlvest ja koolieast Tallinna äärelinnas.
Tuglas on kirjutanud tuhandeid lehekülgi kriitikat. esseistikat, kirjandus-ja kultuuriloolisi töid, sh monograafiaid "Juhan Liiv" ja "Eesti Kirjameeste Selts", uurimused Kalevipojast ja esimesest venestamisajast. Kriitiliste analüüside võtmesõnad on stiil ja esteetiline väärtuslikkus. Maailmakirjanikke portreteerides huvitus Tuglas rohkem eluloost ja isiksusest kui teostest. Eesti kirjanike seas on ta ainulaadne selle poolest, et jäädvustas süstemaatiliselt omaenese loomingulugu. Tema teoste sünnilood on avaldatud mosaiikraamatus "Rahutu rada". Reisikirjeldustes seal Tuglas esialalde kunsti, eriti maali ja arhitektuuri, aga ka külastatava maa eksootika ("Teekond Hispaania", "Teekond Põhja-Aafrika"). "Ühe Norra reisi korronika" (1939) pälvib eraldi tähelepanu vanamolekiseks stiliseeritud keelepruugiga. Ka on see "Väikese Illimari" kõrval neid harvu Tuglase teoseid, kus antud sõnaõigust huumorile. Pariisi memuaarid kirjeldavad
Laulu ja H Oruvee juhitud katsed üksnes kinnitasid A. Kotli väga täpse intuitsiooniga loodus kavandit. Eksimati arhiektivaist sai välja kujuneda eelnenud liga 30 tegevusaasta kogemuse tulemusena. Võib-olla avanes A. Kotli anne alles laululava juures lõplikult ja mis oleks võinud veel järgneda... Ent endast kõik andnud arhitekt asus teadusliku töö ja pedagoogilise tegevusr juurde ning ei jõudnud sealgi täit vilja maitsta. 4. Kokkuvõte A. Kotli loomingulugu pakub iseloomuliku pildi eesti arhitektuurist enne ja pärast II maailmasõda. Kuid mitte ainult ehituskunstist, vaid ka ühiskonnas valitsenud ideedest ja majanduslikust olukorrast, sest leiavad ju need pea alati materialiseerunud väljenduse hoonetes. Noor, Saksamaal usinalt tarkust taga nõudnud arhitekt alustas oma loomingulist tegevust enam-vähem moodsa arhitektuuri projekteerimisega, seda küll veidi umbusklikult ja kohalike olude tarvis traditsionaistlikult taltsaks tehes