GUSTAV SUITSU LUULE 1905.aasta välja tulnud ,,Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Suitsu esimene luulekogu oli mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud ülipidulikke luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul
proosas ja näitekirjanduseski. Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. "Elu tuli". 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Üliõpilaspäevil ilmusid esikkogu kõrval veel Suitsu esseederaamat "Sihid ja vaated" (1906), päevavalgust nägi tema ülevaade eesti kirjandusloost teoses "Die Kultur der Gegenwart" (1908). "Tuulemaa" luuletuste tekkes pidas Suits ise oluliseks murranguid nii ühiskondlikus
aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. Suitsu arusaamade kohaselt oli tollal peamiseks edasiviivaks jõuks noorsugu, kes on vaba erakondlikest dogmadest ja monoliitne oma rahva huvide eest võitlemisel; luuletaja deklareeris nooruse ülesannet kaasa minna tõusva revolutsiooniliikumisega. "Elu tuli". 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige
Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ning "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte. G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg". 1899. aastal jõudis avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski. Esikkogu "Elu tuli" (1905) oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi.
kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. Suitsu esseistika oli algusest peale rahvusvahelise haardega, ta pidas kirjavahetust ajastu suure kirjandusliku autoriteedi Georg Brandesega, oli mõjustatud Nietzsche ideedest ja pidas oma suureks ideaaliks euroopaliku kultuuri kodustamist Eesti noores kirjanduses. 1905.aasta juulis avalikkuse ette astunud esikkogu "Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam
Peale ,,Tõe ja õiguse" kirjutamise lõppu, ei lubanud kirjanik endale pikemat puhkust, vaid jätkas loomingulist tööd juba väljakujunenud rütmis. Ta kirjutas kaks psühholoogilise kirjutamislaadiga armastusromaani ,, Elu ja armastus" ja ,,Ma armastasin sakslast". Samuti sai kirjanik hakkama ühe näidendiga. ,,Kuningal on külm" on allegooriline, vaimukalt satiiriline ja mõningate fantastilistre motiividega. ,,Kuningal on külm" on eesti draama tippteos. Viimaste loominguaastate meisterlikem ja ühiskondlikult tähendusrikkaim teos on romaan" Põrgupõhja uus Vanapagan". See romaan on eesti kriitilise realismi teravaim seisukohavõtt kodanliku ühiskonna elukorralduse ja moraali suhtes. Siin on inimese ekspluateerimise teema viidud valdavale kohale; sellel on allutatud kõik teised teose ideelised ja sisulised liinid. Realistliku elukujutusega on ühendatud fantastilised motiivid, mis mitmekesistavad romaani kunstilist kudet