Kokku kirjutas ta umbes 450 teost. Teda võib pidada soolokontserdi vormi peamiseks kujundaks. Vivaldit tuntakse peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Tema oopereid lavastati Veneetsias helilooja tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning tema kuulsus ulatus veel teistessegi Itaalia linnadesse. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks teada 770 teost. Tuntumad neist on ,,L'estro Armonico" (tsükkel 12 kontserdist 4, 2 ja 1 sooloviiulile), ,,Aastaajad" ja ,,Torm merel". Vivaldi mõju omaaegsele muusikale oli väga suur: 18. sajandi esimesel poolel jäljendasid teda paljud heliloojad. Johann Sebastian Bach, kes tundis tema loomingut trükitud nootide põhjal, tegi Vivaldi teostest ka töötlusi. Vivaldi dramaatiline, kuid samas lihtne ja ökonoomne kirjaviis oli eeskujuks
kontserte, tuntumad neist on viiulikontsert ,,Torm merel'' ja flöödikontsert ,,Öö''. Vivaldit tunneme peamiselt tema orkestriloomingu põhjal, ometi oli ta ka 49 ooperi, paljude kantaatide, oratooriumide ja kirikumuusika autor. Vivaldi oopereid lavastati Veneetsias tema tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning ooperiloojana tundsid teda veel mitmed Itaalia linnad. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks tuntud 770 teost. Kuid mõelgem sellele, et tol ajal polnud peaaegu üldse n-ö ,,klassikalist'' muusikat publiku ees kõlasid vaid päris uued teosed ja heliloojad kirjutasid enamiku loomingust kindlaks sündmuseks ning konkreetsetele esitajatele. Sageli dikteeris see heliloojale meeletu töötempo ja Vivaldi oli kiidelnud, et suudab kontserdi komponeerida kiiremini kui kopeerija selle orkestripartiideks ümber kirjutab
annaabi.ee 
