Parlamendiks sai Eesti NSV Ülemnõukogu. Kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja konstitutsioon. Teekond küüditamiseni - repressioon Repressioon on surve avaldamine, karistamine ning mahasurumine. Vangistati paljud poliitikaliidrid, sõjaväe- ning politseijuhid ja tähtsaimad majandusinimesed. Arreteeriti ka teisi, kõrvalisi isikuid. MASSIKÜÜDITAMINE Algas 14.juuni 1941.a. Eestist küüditati ligi 10 000 inimest. Enamasti viidi inimesed loomavagunitega Siberisse. Enamik küüditatuist olid lapsed-naised või vanainimesed. Küüditamises suri umbes 6000 inimest. Sõjategevus aastal 1941 22.06.1941 Algas Venelaste võitlesid veel Suur isamaasõda, ka metsavennad, kelle Saksamaa tungis kallale võitlust nimetatakse nn. Nõukogude Liidule. Suvesõjaks. Oktoobriks olid Suur isamaasõda lõppes sakslaste käes Lõuna- 9.mai 1945.
6. Augustil annekteeriti NSV Liit Eesti. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, selle eesotsas Johannes Lauristin. Hakati looma sovhoose ja kolhoose, kus esialgu ei olnud vägisi talurahva sundi töötamiseks. Hakati põletama raamatuid. Kõiki ümberkorraldusi saatsid massirepressioonid ja arreteerimised. 14. Juunil 1941. Toimus massiküüditamine Siberisse, kus 10 205 naist, last ja meest saadeti loomavagunitega ära. Saksa okupatsioon 1941. suvel valmistusid üksteisele kallale kargamiseks Saksamaa ning Nõukogude Liit. Siis tegi esimesena sammu Saksamaa ning tuli Baltimaadesse ning tõrjus edukalt venelased tagasi. See kestis kuni Kesk-Eestini, kus Punaarmee arv oli suurem, kui arvata osati. Rinne seiskus mingiks ajaks. Eesti metsavennad põgenesid või aitasid sakslastel sõdida ning loodi salk Omakaitse. Kuna velenasi vihastas säärane asjade käik, loodi Põhja-Eestis hävituspataljonid.
Tol ööl keegi suurt ei maganud. Kui nad kooli tagasi läksid, oli mitu pinki tühjad. Kui õpetajatelt küsisime, kus nad on, siis ei vastatud neile mitte sõnagi. Aga nad aimasid isegi, mis oli juhtunud. Raudteel liikusid aga sarnased rongid ka enne ja pärast küüditamist. Pikk rong, mis koosnes loomavagunitest ja kus olid püssimeestest valvurid. Kuna Pilvi onu Viilep Tohv oli olnud Omakaitses, siis ta arreteeriti 1946 a. Pilvi ema käis iga kord selliste loomavagunitega rongide vastas ja püüdis teada saada, kas ka tema vend on kusagil nende hulgas. Püssimehed ei lubanud rääkida, kuid emal õnnestus ühel korral küsida aknast välja vaatavalt vangilt nime järgi ja natukese aja möödudes tuli mitu pead aknale ja noogutasid. Tema onu, täies elujõus mees, viidi ära 1946 a ja juba mõne kuu pärast tuli surmateade. Ta oli Magadani oblastis Kaug-Idas. 13 Endel Uiga mälestusi ja mõtteid Algas saksa okupatsioon
annaabi.ee 
