pedagoogi käe alt võrsus terve rida isikupäraseid skulptoreid, nagu F. Sannamees, H. Halliste, J. Hirv, A. Vomm, E. Jõesaar, E. Roos, jt. A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa kunstinäitustest nii Tartus kui mujal Eestis, samuti eesti kunsti väljapanekutest mitmel pool Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika. Näitusega kaasnevad skulptuuri töötoad kuraatori A. Seppeti juhtimisel. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis jääb avatuks 7. juunini.
e.m.a Itallia keskosas(olid põlluhairjad,meresõitjad) Etruskid mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri ja hiljem sulandisuid Roooma ühiskonda. Etruskidel oli oma keel,tegelesid ennustamisega,hauad erilist,linnad korrapärast planeeringuga. Etruskide arhitektuur ja kunst Templid(Sarnanesid kreeka templitega,poodium,võlvid) Hauakambrid(Tunnelite süsteem,ümarad kuplitega künkad,hooned,seianad kaetud maaiilnugtega. Kunst(Skulptuur mõjutatud nii kreeka skulptuurist kui idamaadest,loomulikud loomaskulptuurid,kimäärid). Inimestel suured ninad,mandlisilmad. Rooma Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus 753 e.m.a 510 kehtestati ROoma vabariik(3.saj e.m.a oli kogu Itallia Rooma võimu all, ja alustati impeeriumi suurendamist.).Kuning riik,vabariik,keisri riik. 30 e.m.a kehtestati keisririik. Rooma arhitektuur Uuendused-betoon,kaared,võlvid,kuplid Ehitised-termid,amfiteatrid,triumfikaared,sambad Linnad olid planeeritud sümmeeterilist Sõjaväe jaoks rajati kiviplaatidega sillutatud teid.
Kujutava kunsti loomevallas valitses 1920.aastatel väga kirev pilt. Öeldi lahti seni valitsenud uusromantismist, ent üht kindlalt suunda selle asemele esiagu ei tekkinud. Eesti kunsti vanameistritest jätkas tegutsemist Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen,Ado Vebbe. Skulptoritest paistis silma Pariisi kunstinäitustelt mitmeid auhindu toonud Jaan Koort, kelle loomingust olid eriti väljapaistvad portreed ja loomaskulptuurid. 9 Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele traditsioonidele. Lisaks olemasolevatele laulukooridele ja orkestritele tekkisid uued, laienes muusikaga tegelevate inimeste arv. Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tegevust jätkasid juba tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Mart Saar. 1928
Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduseväljaku äärde kerkinud Kunstihoone. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid viljakat loometegevust Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. Skulptoritest paistis silma Pariisi kunstinäitustelt mitmeid auhindu toonud Jaan Koort, kelle loomingust olin eriti väljapaistvad portreed ja loomaskulptuurid. Muusikaelu. Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele traditsioonidele. Muusikaelu edendamiseks kutsuti ellu mitmeid seltse, millest osavõturohkeimaks kujunes 1921.a. loodud Eesti Lauljate Liit oma vähemalt 1000 kohaliku organisatsiooniga. Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel kerge ajaviitemuusika: esialgu peamiselt grammofoniplaatidelt, kuid peatselt tekkisid orkestrid, mis esitasid just menufilmidest tuntuks saanud laule. Ka teatris valitses 1920
Tänu vaikivale ajastule kerkis esile ajalooline romaan. Luules kerkis esile „Arbujad“ koos H. Talviku, B. Alveri ja U. Masinguga jt-ga KUJUTAV KUNST Kunstis puudus kindel suund tänu mõjutustele erinevatest vooludest ja koolkondadest. (impressionism, ekspressionism, kubism, konstrktivism) Vanameistrid: A.Laikmaa, K.Raud ja K. Mägi, uuemad: N.Triik, P. Aren, A. Jansen, A. Vabbe Skulptorid: Jaan Koort (porteed ja loomaskulptuurid), A. Starkopf ja V. Mellik. Peamiselt tehti väike kujusid tänu majandusraskustele. 1930a tõusus esile uusrealism ja skulptorid: A. Bach, E.Ole, J. Vahtra ja graafikutest E. Viiralt. MUUSIKAELU Muusikaelu laienes kiiresti täna olemas olevatele traditsioonidele. 1921 loodi Eesti Lauljate Liit koos 1000 kohaliku organisatsiooniga. Tugevnes laulupeo ja kohalike muusikapäevade traditsioon. Üldlaulupidusid peeti iga 5a tagant
annaabi.ee 
