Nemad aga ei suuda asendada hunti. Seda teades peame andma rahu telisele hundile ning korraldama tema kaitset nii, et hundilgi oleks kodu koht, kus ta saab les kasvatada oma pesakonna. Peame jtma neile nii palju ja sobivaid paiku, et hundimammi saaks ajada asju hundipapiga ja kummalgi neist poleks vaja minna kla koeri kosima. Kllap ka vhesed hundid hoiavad meie pdra, kitse ja seakarju degradeerumast ja peletavad metsast hulkuvad koerad, kes laastavad loomapopulatsioone, teostamata seejuures iget looduslikku valikut. Arvukus 1997. aasta loendusandmete phjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Elupaik ja -viis Elupaigana vldib lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed kttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti vib rohkem kohata vsastikes ja rabades. Talvel on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga, suvel aga elatakse paariti
päristuumsed e eukarüoodid) 5)bakterid(bakterid on eeltuumsed e. prokorüoodid) (protistid & bakteridainuraksed, vetikad, aegloomad) 2.biomolekulidena einevad ained1)sahhariided e.suhkrud. 2)lipiidid e. valgud. 3)mekleiinihapped (DNA, RNA) 3.Ainurakseid/hulkrakseid organismeAinuraksed:BAKTERID, PROTISTID(algloomad,üherakulised,vetikad), SEENED(pärmseened). Hulkraksed:LOOMAD, TAIMED, SEENED(kübarseen),PROTISTID(punavetikad) 4.Loomapopulatsioone/taimepopulatsioone NT.kõik oravad rkv'e Tammikus 5.Põhilised koetüübid inimese organismis. epiteel,lihas,närvija sidekude. 6.Elu tunnused Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 7.Eluslooduse peamised organiseerituse tasemedmolekulaarnetase, rakutase, organismitase, riigitase, ökostüsteemitase 8. 3 Eestis esinevat ökosüsteemi NT. Tammed Rakvere tammikus, oravad Rakvere Tammikus, Kuused kuusikus 9
annaabi.ee 
