pesemisvahendina jne. Mineraalsete saasteainete peamisteks allikateks on: väetisetööstus, keemiatööstus, keraamikatööstus jne. Orgaanilisi saasteaineid sisaldavad reoveed pärinevad peamiselt: naftatöötlemise ja naftakeemiatööstusest jne. Bakteriaalse ja bioloogilise saastuse annavad reoveel lihakombinaadid, nahavabrikud jne. · Põllumajanduslik reovesi- mineraalse saastuse põhjustavad väetiste vale hoidmine ja kasutamine. Orgaaniliste saastuse põhjustavad peamiselt loomapidamisfarmide kompleksid, eriti suurfarmid. · Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaineid. Veekogudesse toodud biogeensed ained toovad kaasa vetikate ülemäärase kasvu. · Eutrofeerumine- toitanete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. · Veest võib leida- polaarsed vee molekulid. Palju hüdroksooniumioone, mis muudavad looduslikud veekogud happelisemaks. Vees on ka gaase
hoidmine ja kasutamine. · Sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaineid. · Orgaaniliste saastuse põhjustavad peamiselt · Veekogudesse toodud biogeensed ained (lämmastiku- ja loomapidamisfarmide kompleksid, eriti suurfarmid. fosforiühendid), toovad kaasa vetikate ülemäärase · Üheks ohtlikumaks komponendiks on pestitsiidid. kasvu. 69 70 Vee reostamine Mida võib veest leida?
jahutusvedelikuna jne. Väetisetööstus, keemiatööstus, kaevandused, keraamikatööstus(mineraalsed saasteained). Orgaanilised saasteained- naftatöötlemistööstus, põlevkivi tööstus, tekstiili- ja nahatööstus, toiduainetööstus jne. Üha kasvav aatomienergia kasutamine on toonud kaasa ka radioaktiivse reovee. - põllumajanduslikud reoveed- mineraalse saasuse põhjustavad vale hoidmine ja kasutamine, loomapidamisfarmide kompleksid, pesititsiidid. - atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad laiali atmosfäärist kaasahaartud saasteaineid. Veekogudesse toodud lämmastiku ja fosforiühendud toovad kaasa vetikate ülemäärase kasvu. Vee reostamine Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi
Tööstusliku kompostimise tehnoloogia valikul on üheks kriteeriumiks kompostimistooraine voogude iseloom. Nii võib tooraine „pealetulek“ olla perioodiline või katkematu. Perioodiliselt kättesaadavateks tooraineteks on näiteks sügis- ja kevadkoristuse käigus kokkuriisutud puulehed, aia-, haljasala- ja põllumajandusjäätmed, veekogude puhastusel neist väljavõetav muda jms. Katkematute voogudena laekub kompostimisettevõttesse aga näiteks heitveepuhastusjaamade sete, loomapidamisfarmide läga, toidukäitlemisettevõtete pesuvete sete jms. On mõistetav, et tooraine pidev voog eeldab ka katkematut kompostimisprotsessi – seega mõnd reaktortehnoloogiat, mille abil heitmete esmane töötlemine on kiire ja keskkonnaohutu. Komposte võib klassifitseerida ka kasutatava põhikomponendi järgi. Nii on võimalik rääkida mudakompostist (valmistatud heitveepuhastite setetest), biokompostist (valmistatud biojäätmetest),
annaabi.ee 
