Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur. Lipiidid on organismide energiaallikaks. 38,9kJ/g,rasva kasutatakse talvel elamiseks,energia saamiseks. Kaitseb,htlustab temp. Toodavad organismi vett. Steroidid madalmolekulaarsed tsklilised hendid ja vees ei lahustu, kolestoroolhormonid,vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained,loomaorganismide sisekretsiooninrmetes? Korrestorool lupjub veresoontes. Ebaige toitumine.
lk 50 1.Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võõib tsütoloogia sünniks lugeda aega, mil leiutati valgusmikroskoop. 3. 4. 5. Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude. 6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini. 7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Virchowi tsütoloogiaalased põhiseisukohad: 1)rakud tekivad ainult rakkudest. 2) uued rakud
32. Sandur tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil taime või loomaorganismide kivistised. 38. Ladekond mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks (ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39. Aegkond ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum. 40. Kambrium koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning
32. Sandur – tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor – ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef – moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef – moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef – mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil – taime või loomaorganismide kivistised. 38. Ladekond – mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks (ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39. Aegkond – ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum, vanaaegkond e. paleosoikum, aguaegkond e. proterosoikum ja ürgaegkond e. arhaikum. 40. Kambrium – koosneb ülem-, kesk- ja alamkambriumist. Toimus vetikate ka bakterite areng ning
annaabi.ee 
