Rikkuse aluseks on must kuld nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga üles ehitanud moodsa riigi. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbestumine. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Enda kaitsmiseks ülekuumenemise eest joovad nad kuuma jooki. Nad oskavad hankida vett nii taimedest, loomadest kui ka kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid. Kogu maailma kõrbetes elab kokku üle 1 miljardi inimese. Kõrberiigid on Mehhiko, Alzeeria, Liibüa, Sudaan, Egiptus, Saudi Araabia, Usbekistan. 3 Erinevate kõrberahvaste eluviisid Nomaadid Väga suur osa kõrberahvast on nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta
ebasoodsad. Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Põhja- Aafrika ja Lähis- Ida kõrberiikide jõukuse allikaks on suured nafta- ja gaasivarud. Aafrika lõunapoolsetes kõrberiikides on teemandi, kulla, uraani ja teiste metallide kaevandusi. Maavarade leiukohtadesse ongi tekkinud suuremad kõrbeasulad. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Nad oskavad hankida vett nii taimedest, loomadest kui ka kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid, mis kaitseb neid päeval (suvel) ülemäärase kuumuse eest ning öösel (talvel) külma eest. Suurem osa kõrberahvaid tegeleb rändkarjakasvatusega. Peamisteks loomadeks inimestel on kaamlid, kellest nad saavad kõike eluks vajalikku. Kõrbestumine Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga.