Jean de La Fontaine - ,,Kingsepp ja pankur" Analüüs Kuigi La Fontaine, järgides iidset valmitraditsiooni, esitas enamasti loomalugusid, on antud valmi tegelasteks siiski mitte iseloomulikud karakterid loomanahkades vaid inimesed ise. ,,Kingsepp ja pankur" räägib kahest mehest: nagu pealkirigi ütleb - elurõõmsast kingsepast ning rikkast ning rahajanulisest pankurist. Tahes näidata, kui vähe on rahal sidemeid õnnega ning et see toob ellu pigem negatiivsust kui positiivsust, iseloomustab ta pankurit tänapäeva mõistes kui närvilist, rahutut ning õnnetut meest. See eest aga kingsepp, kellel pole hinge taga sentigi, tunneb
Oli ta üldse sinna kinnitatud? Kunst ei peagi alati loogiline olema, peaasi, et see viiul sobib sinna. Terve näituse peale meeldis mulle kõigerohkem Adamson-Ericu tarbekunst. Tehtud oli erinevaid ehteid, serviise ja nahast raamatukaasi. Nõudele oli joonistatud erinevaid Põhjamaiseid sümboleid, näiteks põtru ja kitsi, loomanahkades inimesi, kuuski ja muid toredaid märgilisi ornamente. Selle nimi siin on ,,Koopaelaniku serviis" ning on tehtud portselanist. Loomakesed ja inimesed on joonistatud väga primitiivselt ja lihtsalt, nagu oleks joonistanud mõni väike laps,
saa lahku minna: mõistus aitab uskuda ja usk mõista. Küll aga sellistel puhkudel kuhu mõistus ei küüni tuleb loota usule. Katoliku kirik aktsepteeris selle 14.saj ning sellest sai ametlik õpetus Ilmalik kultuur Rüütlikultuur ja linnakultuur. Kirjanduslikult olid rüütlikultuuris populaarsemad 3 zanrit: Rüütlilaul, Rüütliromaan, Trubatuuride luule. Linnakultuuris kujunes välja nt Rebase romaan värrsides valmilik süzee, mida näideldi loomanahkades ja linnateater koosnes kiriklikest etendustest, seal hakati ministeeriumide raames teatrit tegema sealt tuli ministeerium = müsteerium, keskajal 6 tähendas erinevalt antiigitähendusest müsteerium teatrietendust. Linnakultuuri juurde kuulusid ka erinevad pidustused, ronkkäigud jne. Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli üheltpoolt 12,13
· Uus kõik, mis oli tulnud raudmeestelt, sellist elustiili elasid külainimesed. · Vana kõik, mis oli tulnud metsainimestelt. Raudmeestelt tulid igasugused masinad, tööriistad, metallist relvad, saksa keel ja mis kõige tähtsam uus religioon: Katoliiklus. Külarahvas tegeles teoses põlluharimise, kirikus käimisega jne. Metsainimestelt tulid sellised kombed nagu: metsas elamine, ussisõnade oskamine, loomanahkades käimine jne. Metsas oli kindlasti kergem elada, kui seda oli külas, aga metsa inimesed läksid külla elama, sellepärast et arvati, et kõik, mis on välismaalt tulnud on hea ja uudne. Külaelanikud arvasid, et metsas loomakombel elamine on aegunud ja barbaarne. Muistne ja ühtne metsarahvas on jagatud kahte leeri ning kumbki pool vaatab olukorda oma mätta otsast. Antud teoses tulebki väga hästi välja see, kuidas uus keskkond koos
suhetesse. · Uus kõik, mis oli tulnud raudmeestelt, sellist elustiili elasid külainimesed. · Vana kõik, mis oli tulnud metsainimestelt. Raudmeestelt tulid igasugused masinad, tööriistad, metallist relvad, saksa keel ja mis kõige tähtsam uus religioon: Katoliiklus. Külarahvas tegeles teoses põlluharimise, kirikus käimisega jne. Metsainimestelt tulid sellised kombed nagu: metsas elamine, ussisõnade oskamine, loomanahkades käimine jne. Metsas oli kindlasti kergem elada, kui seda oli külas, aga metsa inimesed läksid külla elama, sellepärast et arvati, et kõik, mis on välismaalt tulnud on hea ja uudne. Külaelanikud arvasid, et metsas loomakombel elamine on aegunud ja barbaarne. Muistne ja ühtne metsarahvas on jagatud kahte leeri ning kumbki pool vaatab olukorda oma mätta otsast. Antud teoses tulebki väga hästi
annaabi.ee 
