mõttemaailma ja omaaegset elu (Mihkla & Tedre, 1980; Mälk et al., 1967). Muinasjutu üldised tunnused on (Mihkla & Tedre, 1980): 1. õnnelik lõpp; 2. õpetlik (moraliseeriv) sisu; 3. kangelaseks on madalama ühiskonnakihi esindaja; 4. tegelased on läbi erinevate muinasjuttude ühesuguse iseloomuga; 5. sisu pole seotud kindla aja või kohaga; 6. tegelaste vastandamine; 7. tegevus koondub peategelase ümber; 8. sündmustiku kordumine. 1.1.1. Loomamuinasjutud Loomamuinasjutu peategelasteks on mets- ja koduloomad ning selle ülesehitus on lihtsam võrreldes teiste muinasjututüüpidega (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti loomamuinasjutte on kokku umbes 200 tüüpi (Mälk et al., 1967). Nende peamisteks tegelasteks on rebane, hunt, karu, koer ja kass (Mihkla & Tedre, 1980). Rebase ja hundi iseloomustus on kõige püsivam läbi erinevate Eesti loomamuinasjuttude (Mihkla & Tedre, 1980; Kippar, 1989).
Väljakujunenud (õnnelik)lõpp ja algus (n Elas kord...) Sündmustiku kordumine. Muinasjutu tegelased on vastandlike omadustega inimesed. Hea-paha; ilus-inetu Maaglised arvud (3, 7, 12) Aeg ja koht on määratlemata Kordamine Muinasjutud jagunevad: Loomamuinasjutud Imemuinasjutud Tõsieluliste muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane. Imemuinasjutud Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tegelastel on üleloomulikud võimed või neid aitavad üleloomulike võimetega inimesed ja loomad. Tõsielulised muinasjutud Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Kunstmuinasjutt Tänapäeval kirjutatakse ka
imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud · Imemuinasjutud · Tõsieluliste muinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imedele Muinasjuttudel on kindlad tunnused: Väljakujunenud lõpp ja algus.
vahelist vestlust, kus mingit kaasahaaravat situatsiooni ei toimukski. Millised on loomamuinasjuttude teemad? Pille Kippari muinasjututõlgenduse põhjal on põhilised muinasjututeemad järgmised: 1. Reaalne olustik, rahva elu- ja töötingimused, sotsiaalsed suhted; 2. Rahva teadvus ja olustiku- ning loodusemõistmine; 3. Rahva püüdlused ja unistused, esteetilised ja ühiskondlikud ideaalid. Kuigi eelnev teooria pole otseselt loomamuinasjutu kohta kirjutatud, on see sobilik käsitlemaks ka loomamuinasjuttu, kuna see on siiski üks muinasjutu liikidest. Reaalse olustiku taga on loomade söömisvajadus ning muud elementaarsed vajadused, näiteks turvalise elukoha leidmine. Eriti on loomamuinasjuttudes välja toodud loomadevahelised sotsiaalsed suheted: kes on mõjukas, kes mitte, kes arvab olevat endal rohkem õigusi kui teistel. Loodusemõistmise puhul on muinasjuttudes
kõrvaltegelaste leidmine, tegelase mõtestab luuletuse tähenduse muutumise, tegelastevaheliste iseenda elamustele ja suhete jälgimine, tegelaste kogemustele tuginedes; iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle Teose mõistmiseks vajaliku põhjused ja lahendamisteed. metakeele tundmine Loomamuinasjutu tüüptegelased. seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi ja Kujundliku mõtlemise ja muinasjutu olemust; keelekasutuse mõistmine Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine. Koomilise leidmine tekstist. Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine
annaabi.ee 
