Kõlama jääb inimlik paatos, usk inimkonna tulevikku. LA FONTAINE (1621-1695) Sai mõjutusi epikuurlik-materialistlikust filosoofiast. Menurikkaks sai teos ,,Värssjutud ja novellid", osa neist juttudest olid erootilised ning keelati seetõttu võimude poolt. La Fontaine'i sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid tema valmides. Ainest nendeks laenas ta muistseilt kreeka valmimeistritelt, kirjutas klassikalises riimitud vabavärsis, enamasti on tegemist loomalugudega, millega näidatakse kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õunakonnaelu, naerdakse välja maiseid nõrkusi ja liialdusi. Kuulsamaid valme on ,,Rebane ja viinamarjad". La Fotaine'i valmides vaheldub satiir võimumeeste üle leebe huumoriga inimeste nõrkuste üle. La Fontaine ülistab kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, sõprust, tagasihoidlikkust vastukaaluks demagoogiale ja võimuihale.
armastas musta, valget ja sinist. 5. COBRAcopenhagenbrüsselamsterdam TAUST Liikumine sai alguse 8. nov 1948 Pariisis. Viimane näitus toimus 1951.a. Põhjamaade kultuur, mungad, väikekodanlase eitamine, paganluse ülistamine TUNNUSJOONED 1. viljeleti õlimaali, guassi, akvarelli, joonistust, abstraktseid visandeid ja graafikat 2. eelistati teemasid, mis olid seotud naise, lapse, linnu, päikese ja kuu, poolfantastilistepoolnaiivsete loomalugudega 3. kujundid kanduvad umbmäärasusse figuratsiooni ja abstraktsiooni, unenäo ja tõelisuse, pildi ja märgi vahele. 4. äge ja spontaanne lihtsustav joonistus ning värv mänglevad objekti äratuntavuse piiril 5. joone ja värvitehnika segunevad poeetiliseks abstraktsiooniks 6. eelistati selgeid värve, mis tihti nirisesid vabalt mööda pildipinda 7. kasutati kollektiivset töötamist (neljal käel) KUNSTNIKUD
annaabi.ee 
