· Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla) · Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehteid, nt loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku(arvatavasti eluks teises ilmas) · Mitmed leiud viitavad kõrgele kunstitasemele · Luust, ka merevaigust vooliti loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi(osa kasutati ehtena) · Omaaegsed elanikus uskusid kujukestel olevaid maagilisi omadusi, mis kaitsesid ja hoidsid kandjat · Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna · Rahvas õppis väga hästi tundma
sõnastustes 21. Perioodid: KIVIAEG- inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi kuid ka kvartsitükke. Kivikirved. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kasutati koeri. Keraamika kasutusele võtt (kammkeraamika ja nöörkeraamika). Surnuid sängitati asula territooriumile vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku. Tegeleti ka algelise loomakasvatusega ( sead, veised). Kammkeraamika perioodil tekkisid väikesed külad, jäädakse paikseks. Nöörkeraamika perioodil indogermaanlased hakkavad rohkem küttima, vanad asunikud võtavad neilt üle põlluharimist ning lõpuks kõik segunevad. Külad hajuvad ja tekivad üksiktalud. PRONKSIAEG- pronksist valmistati eelkõige kirveid, tehnilise progressi ajastu. Asulaid hakati piirama
annaabi.ee 
