Jahi ja tööriistade valmistamis oskused oli varasemaga tublisti arenenenud. Tuntud on nende matmiskombed, kus surnud maeti asula territ või elamu põranda alla. Leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Nöörkeraamika- levis u 3000 a eKr. Uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga kultuur. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Iseloomulikuks on ka venet meenutavad kivikirved, mis olid hoolikalt lihvitud ja mille oli puuritud augud. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega, millel oli nüüd suurem tähtsus. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Asulad paiknesid piirkondades kus leidus rohumaid loomadele ja kus olid viljakad mullad maaviljeluseks. 3) noorem pronksiaeg. Selles eristuvad uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamiks neist paiknevad lääne ja põhja eestis ning saartel. Kindlustatud asulad ei olnud ainult pelgupaigaks vaid neis ka elati püsivalt
3. Kirjuta miste vi seleta. - Jurjev: hakkas ehitama kristlikke kirikuid - kpad: matmispaigad - kivikirstkalme: - vahetuskaubandus: vahetati mni ese vi asi enam-vhem samavrse eseme/asja vastu 4. Eestlaste ja viikingite suhted. Leiud. - Suhted olid nii head kui halvad, sest ka eestlased kisid rvretkedel. Leidudeks viikingite mk, viikingite ruunid. 5. Millised olid eestlaste peamised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda. - Philiseks elatusalaks oli maaharimine, tegeleti ka loomakasvatusega, et toitu saada ja ka plluharimisega. Vahetuskaubandus. 6. Mrgi kaardile: Ugandi, Revala, Lnemaa, Virumaa.
Talurahvas Vene ajal Raido Selge Talurahvas Vene ajal Pärast Põhjasõda tagastas Vene võim aadlikele Rootsi ajal redutseeritud mõisad, mistõttu endised kroonutalupojad sattusid jälle suuremasse sõltuvusse mõisnikest. 18.sajandil laiendati tublisti mõisapõlde, sest rukkimüügi kõrval Lääne-Euroopa turule kasvas järsult Vene turu osatähtsus. Väga tähtsaks sai viinapõletamine. Kuna mõisad tegelesid nüüd ka loomakasvatusega, paranes ka mõisapõldude väetamine.Et kõiki põlde jõuaks ära harida, suurendati veelgi talurahva teotöökohustusi:nüüd pidi üks keskmine talu välja panema juba kaks inimest kuuel päeval nädalas terve aasta jooksul. Talupojad Vene ajal Maaelu põhines endiselt põllumajandusel. Põhjasõja-eelne külvide-saakide tase saavutati 18. sajandi keskel. Sajandi lõpuks oli Põhja-Eestis teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud,
7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu 5. Maaviljelusega oli neil kammkeraamikaga suurem tähtsus 6. Nende asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobiv mullakiht maaviljeluseks 7. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele 8. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all ( surnuid hakati kartma )
· Enamik rändlinde putuktoidulised. · Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid · Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. · Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad. · Põllukultuuride kasutamiseks sobivad maad üsna vähe. · Väiksel määral ka päikesepaistet ja soojust. · Tegeletakse metsanduse, jahinduse, kalanduse ja loomakasvatusega. · Teedeta piirkonnis parvetatakse palke mööda suuri jõgesid. · Maavarade kaevandamine (Näiteks: rauamaak, nafta, maagaas). · Jõgedele rajatud palju hüdroelektrijaamu. · Tegeletakse vaala-, hülge- ja kalapüügiga. · Vanade puudega lehismetsad on kuivaperioodidel ja äikesega tuleohtlikud. · Tulekahjud üsna tihti.
7. Mis on istandus? Istandus on tavaliselt troopikas asuv taimekasvatusmajand, mis tegeleb nt tee, kohvi, kakao, banaanide jms peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. 8. Neli agroregiooni maailma põllunduses. Nende iseloomustus. 1. Loomakasvatuspiirkonnad. Need võivad olla rändkarjanduse, ekstensiivse karjanduse või intensiivse rohumaaviljeluse piirkonnad. Umbes kolmveerandil maakera põllumajanduslikust maast tegeldakse loomakasvatusega. Seejuures ei ole eesmärk ainult toidu saamine. Loomadelt saadakse villa, nahka, väetist, neid kasvatatakse ka tööloomadena. 2. Taimekasvatuspiirkonnad. Nendel aladel kasvatatakse riisi, tegeldakse rändpõllunduse või põldude vahetusega ja ka Põhja riikides traditsioonilise intensiivse põllundusega. 3. Spetsialiseeritud puuviljakasvatus. See hõlmab istandusmajandust subtroopilises ja
Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid. 4000 a eKr tulid eestisse kasutusele paremini valmistatud saviõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja tähtedega.(tehti kammiga sellepüräast kutsuti ka kammikeraamika kultuuriks). Umbes 3000 eKr hakkas eestis levima uus arheoloogiline kultuur, nöörkeraamika. Savinõusid ilustati nöörjäljenditega ja nad kujutasid paati välimuselt, hoolikalt lihvitud, kirvetel tuli silmaauk.Nöörkeraamika rahvas tegeles loomakasvatusega ja viljakasvatusega. 2).Tartu Ülikool. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.a. Tartus uksed avanud ülikoolis õppisid enamuselt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid. Sõja puhkedes viidi ülikool 1656.a Tallinnasse, kus see oli 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal
as tase Teine tase Neljas tase Kolmas tase Viies tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase PITKA KANADASKolmas tase Neljas tase Lahkus 16 Viies tase eestslasega väiksesse külla Fort St. James'i Pitka asus tegelema põllumajanduse ja loomakasvatusega. Pitka üritas ka saekaatriga äri teha. Monument Püstitaud Johan Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Pitka mälestuseks Teine tase Kolmas tase Kuju all on Neljas tase kolmnurkne Viies tase keevisrestist tasapind ehk vihje laevatekile. MATK Järvamaal iga aastane matk. "Liikumist ja sportimist harrastav Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
1. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. Kuivemates oludes tegeletakse rohkem loomakasvatusega, ning niiskemates taimede kasvatusega. 2. Põllumajanduse vormid Piimakarjatalud, tegeletakse karja kasvatamisega ning lüpsmisega. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuute ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast on siiski põldheina ja kultuurkarjamaade all. Raha kulub palju tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Lehmalt peab saama vähemalt 5 tonni aastas et töö ära tasuks. Esineb Põhja-Euroopas, USA ja
Enamik rändlinde putuktoidulised. Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad. Põllukultuuride kasutamiseks sobivad maad üsna vähe. Väiksel määral ka päikesepaistet ja soojust. Tegeletakse metsanduse, jahinduse, kalanduse ja loomakasvatusega. Teedeta piirkonnis parvetatakse palke mööda suuri jõgesid. Maavarade kaevandamine (Näiteks: rauamaak, nafta, maagaas). Jõgedele rajatud palju hüdroelektrijaamu. Tegeletakse vaala-, hülge- ja kalapüügiga. Vanade puudega lehismetsad on kuivaperioodidel ja äikesega tuleohtlikud. Tulekahjud üsna tihti.
hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks. Venekirveste kultuur. III aastatuhande algul jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirvest. Nende põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid lisaks veel iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuri hõimud tegelesid ka juba loomakasvatusega. Mõnedel andmetel tundsid nad ka juba mõningaid kultuurtaimi. Seega võib venekirveste kultuuriga seostada maaviljeluse algust Eestis.
kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panustasid oma aega rohkem kunstile. Dekoreeti ernevat moodi savinõude peale, töödeldi paremini tööriistaid, lisandusid matmiskombed. Nöörkeraamika kultuuri ajal muudeti kammkeraamika kultuuri. Muutusid matmiskombed, hakkati tegelma maaviljelusega ja loomakasvatusega, võeti kasutusele vene kirved ja unustati oma kätega tehtud tööriistad ning tehti erinevaid nöörjäljendeid savinõudele. Inimesed elasid väikestes külades. Pronksiajal olid inimestele asulad kindlustatud. Tööriistad valmistati proksist, mis eeldas, et need oli tugevamad kui eelmised. Matuste traditsioone muudeti, inimesi maeti kivikirstkalmetesse, nii laiba- kui põletusmatused. Rauaajal jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid. Tehti
luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Pere 10-15 inimest. Kolmeväljasüsteem, sest talivili tuli. Asustus oli laialdane, ainult soostunud ala oli asustamata. Rannikualadel tegelti loomakasvatusega ka. kalapüük ja küttimine. Mujal oli valdavaks (lõuna-eesti) põllumajandus. Kärajad- meestekogu. Krunditi põllud 19. sajandil. 1000 aastat elas eestlane ribapõllusüsteemis. Kujunes välja muinasaja lõpul haldusjaotus. 45 kihelkonda, maakonnad. Kaupeldi agaralt- ristisõjad puhkesidki selleõttu ,et siit kulgesid läbi kaubateed. Kordamisküsimused 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse ? esimesed inimasustuse jäljed on pärit 9000. aastast eKr
tehakse. Horvaatias tehakse rohkem kuivendamist, kui niisutamist, kuna rohkete sademete tõttu on neil pigem vaja liigniiskus mullast välja saada kuivendamise kaudu. Kuivendamine aitab tõsta muldade viljakust ja taimekultuuri tootlikkust. f) Kas kõikjal selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Jah on küll võimalik, Horvaatias on olemas viljakad mullad, mis kannavad hästi saaki ning mägistel aladel on hea tegeleda loomakasvatusega. Kõige suuremat kasu toovad Horvaatia põllumajanduses loomakasvatussaadused, kõige tähtsamaks toodanguks värske lehmapiim. Teisel kohal on greibid ning kolmandal kohal põlisrahvaste sealiha. Neile järgnevad nisu, mais ja suhkruroog. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a) Kapitali olemasolu Kapitali alla käib tööjõud, tehnoloogia, maa, seemned, väetised ja kapital ise. Horvaatias töötab põldudel vähe inimesi, kuid siiski on olemas kombainide juhid.
Põhjenda muutusi põllumajanduses Läbi aegade on põllumajandus omandanud tähtsat positsiooni inimeste elus. Erinevatel perioodidel omistatakse mitmeid eripärasid. Miks need muutused toimuvad ning on need positiivsed või negatiivsed? Inimene on juba ammustest aegadest tegelenud põllumajandusega. Tänu sellele on toit laual püsinud ning rahvus säilinud. Juba nöörkeraamika ajajärgul tegeleti loomakasvatusega, pidades erinevaid koduloomi: kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida. Tol ajal puudusid masinad, millega hooldati põlde ning seega kasutati selleks loomi, näiteks hobuseid. Juba nooremal pronksiajal
võsainimesed) Namibi ja Kalahari kõrbealadel ning aborigeenid Austraalias, hangivad eluks vajalikuu vett nii taimedest kui loomadest ja ka näiliselt kuivast pinnast. Paljudel kõrbealadel tekkinud mitmed maavarad. Paljudes kohtades toodetakse soola, Tsiilis Atacama suurel hulgal salpeetrit Põhja-Aarika ja Lähis-Ida kõrbetes nafta ja gaasivarud, Aafrika lõunapool on teemandi, kulla ja uraani jt kaevandusi. Oaasid kohad kus põhjavesi maapinnal ja seal tegeletaksenii taimekui loomakasvatusega. Rahva kasvu tõttu haritakse põldudeks kogu sobilik maa. Nomaadid ehk rändkajakasvatajad suurendavad loomade arvu ja liiguvad kurnatud aladelt edasi. See toob kõrbe endaga kaasa. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu ja karjamaadel normaalselt taastuda on tulemuused katastroofilised. Raiutaks ka puid ja põõsaid. Viigikaktus-Põhja-Ameerika Kaevurkilpkonn-Põhja-Ameerika lõunaosa Sarvik-lõgismadu Kesk ja Põhja-Ameerika Tääkliilia-Ameerika Kõrbeiguaan-Ameerika Aaloe-Aafrika
Tööriistade valmistamine kõvasti arenenud. Maeti asula territoorimile, vahel elamu alla. Lahkunule kaasa midagi. Kõrgekunstitase. Vooliti loomi, linde, lootes et need kaitsevad . Pärit Põhja-Soome, kuni Ida- Preisimaa. Venekirveste kultuur. 3 aastatuhande algus v umb. 2200 e.Kr. jõudsid lõunast hõimud. Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati
• Kolmest kõige väiksem püramiid • Ainuke, millel säilinud 3 pisikest lisapüramiidi Elu Egiptuses • Riiki valitses päritava võimuga vaarao • Võrdne jumalaga • Preestrid ja ametnikud • Olid vaaraole kõige lähemal seisvad isikud • Vaid nemad oskasid kirjutada ja lugeda • Jälgisid vaaraode seaduste täitmist • Preestrite ülesandeks oli jumalatega ühenduses olemine • Kõige rohkem oli talupoegi • Tegelesid põllutöö ja loomakasvatusega • Maksid riigile kõrgeid makse • Käsitöölised • Orjad • Sõdadest kaasavõetud vangid • Tegid kõike, mida oli vaja teha • Üldiselt oli Egiptus rikaste ühiskond Uus riik – Egiptuse hiilgeaeg • Umbes 1570-1070 • Tänu mitmetele tugevatele valitsejatele rikkuse ajastu: • Thutmosis III • Laiendas Egiptuse riiki lõuna poole • Korraldas rohkem sõjaretki, kui keegi teine Egiptuse valitsejatest • Annetas templitele rikkusi juurde
2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse taimedest Suurim SOJA tootja USA (üle poole) Suurim ARAHIISI tootja INDIA Suurim OLIIVI tootja ITAALIA Taimekasvatuse geograafia Söödakultuure kasvatakse peamiselt PÕHJA riikides KARTULIT kasvatakse peamiselt EUROOPAS ja AASIAS KIUDKULTUURE viljeletakse peamiselt AASIAS (HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS Peamine VIINAMARJA tootja EUROOPA (Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania annavad 38% ) Loomakasvatuse geograafia Loomakasvatusega tegeletakse 1/3 põllumajanduslikust maast Enim levinud veise-, sea-, lamba ja linnukasvatus Mõni haru sõltub regiooni valitsevast usundist Veisekasvatus kõige levinum, maailmas 1,3 mld veist (1/3 Aasias, 1/3 Ameerikas) Euroopas domineerib piima lihakarjakasvatus, või ja juustu tootmine Loomakasvatuse geograafia Seakasvatus annab 40% kasvatatavast lihast Aasias 50% ja Euroopas 25% sigadest ( maailmas kokku 0,9 mld siga, enim HIINAS 2/5)
RAHVASTIK Piirkond on hõredalt asustatud.Peamised elanikud on põlisrahvad, aborigeenid. Põlisrahvad jagunevad kahte põhirühma: Martud läänes ja Pintupid idas. MAJANDUS 6 Peamine inimtegevus on seal seotud kaevandustega, kõige suurema tähtsusega on kulla- ja vasekaevandused. Suure Liivakõrbe lääneosas tegeletakse ka loomakasvatusega. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Entsüklopeediakirjastus, 9 köide. Tallinn. 1996 Maailma Atlas, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn. 2000 http://travellingboard.net/countries/land-of-kangaroos-australia/ http://www.murweh.qld.gov.au/bilby-night-talk-and-tour http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/punane_hiidk2nguru_liina.htm http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Thorny_dragon&prev=/search%3Fq %3DThorny%2Bdevil%26biw%3D1366%26bih%3D622
Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal mis oli umbes 5000-1800 eKr. Tekkis kammkeraamika kultuur mille raames hakati valmistama kaunistatud savinõusid kuna inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama käsitööle. Hakati ka valmistama ehteid järelikult hakati ka välimusele rohkem tähelepanu pöörama. Materjaliks oli kivi, merevaik ja luu. Neoliitikumi teisel pool tekkis ka nöörkeraamika kultuur. Inimesed hakkasid tegelema loomakasvatusega. Pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Hakati tegelema ka teravilja kasvatusega millest on leitud ka tõendeid nt. odra, nisu ja kaera. Aga inimesed ei jäänud siiski paikseks vaid otsid paremaid maid kus maad harida. Nooremal pronksiajal mis oli umbes 1100-500 eKr. Oli põhilisteks elatusaladeks karjakasvatus ja maaviljelus. Inimesed mõtlesid ka välja kuidas põllulapid oleks viljakamad ja rohkem saaki kandvad. See näitab, et inimesed hakkasid mõtlema rohkem korrapärasusele
2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised linnused. Lisaks tööriistadele (sirp ja ader) ja relvadele hakati valmistama metallist ehteid. Kasutusele tulid kaheväljasüsteem ja rauast adratera. 5
Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka maaviljelusel oli suur osatähtsus(oder, nisu kaer). Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti vilja kasvatamiseks Iseloomustavad ka teised matmiskombed, kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma. Pronksiaeg Vanem 1800-1100 eKr Noorem 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. loomapidamine,
õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000. aasta paiku ekr hakkas Eestis levima uus arhieoloogiline kultuuri uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Eesti alal levinud nöörkeraamika kultuur oli üks paljudest samalaadsetest, mida kohtab väga laialdasel maa-alal. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli neil varasema kammkeraamika kultuuriga võrreldes suurem tähtsus. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks.
~80 000 vastu. Mõisadel kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. Eks see ole ju ajast aega olnud, et suurem ja tugevam jääb peale ja orjastab nõrgemad nii see on olnud aegade algusest ja kestab ilmselt aegade lõpuni. Teisalt võib vaadelda jällegi asja vaateviklist, et mõisad aitasid talupoegi elus hoida tugevam võtab nõrgema oma hoole alla. Millega tegelesid mõisad? Teraviljakasvatuse asemel hakati pidama piimakarja ja tegeldi loomakasvatusega. Igati loomulik edasiminek meile, lihasööjaskiskjatele. Nende karjade toodang töödeldi võiks või juustuks ja turustati Peterburis. Peagi hakkasid mõisnike eeskujul karjakasvatusega tegelema ka talupojad. Loodi piimaühistud. Sealt tekkis talupoegade sotsiaalne kihistatus osa talupoegi rikastus, samas kasvas maata talupoegade ja kehvikute hulk. Suureks probleemiks kujunes maapuudus. Ega täielikku tasakaalu saagi kunagi olla on kas puudus või üleküllastus
arvata võiks. Ta suudab vatt ammutada isegi vihmatilkadest või kastepiiskadest. Ta keha on kaetud teravate okkasarnaste moodustitega, et jääda röövloomadele märkamatuks. 6. Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastik Peamine inimtegevus on seal seotud kaevandustega, kõige suurema tähtsusega on kulla- ja vasekaevandused. Suure Liivakõrbe lääneosas tegeletakse ka loomakasvatusega. Aborigeenid olid esimesed inimasukad Austraalias. Nüüdseks elavad nad Austraalia põhja- loode- ja keskosas, sest mujalt on nad välja aetud. 1971. aastal said aborigeenid endale oma lipu. Austraalias elab selle aasta seisuga 22969000 inimest, rahvastiku keskmine tihedus on 0,38 in/km2 . Enamus rahvastikust elab idarannikul,
kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid mateti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvitsja ehted. nöörkeraamika levis neoliitikumis, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, venet, mis meenutas paati, mis oli lihvitud ja kuhu oli sissepuuritud silmaaukudega kivikirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. muinasaeg 9000 eKr 1200a, paleoliitikum e vanem kiviaeg 9600 9000 eKr, mesoliiikum e keskmine kiviaeg 9000 5000 eKr, neoliitikum e noorem kiviaeg 5000 1800 eKr, vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr, noorem pronksiaeg 1100 500 eKr, vanem rauaaeg eelrooma rauaaeg 500 eKr 50a, rooma rauaaeg 50 450a, keskmine rauaaeg 450 800a, noorem rauaaeg viikingiaeg 800 1050a, hilis
· Eesti iseloomustus neoliitikumi ajal a) asustus laienes ka sisemaale b) suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks c) tööriistad arenenumad d) maeti asula territooriumile, isegi põranda alla, pandi kaasa ehteid kujukesi e) kõrge kunstitase f) tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. · Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega(3000. Aastat ekr.) a) Maeti kägarasendis käsi pea all. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 3) Eesti muinasaeg pronksiajast 13. sajandi alguseni. · Tabel · Mõisted: Kaheväljasüsteem- ühel põllu poolel kasvati vilja ja teine pool oli kesa, siis vahetati. Kolmevälja süsteem- ühele põllule talibili, teisele suvivili ja kolmas kesapõld.
raua, vaski ja teisi maavarasid. • Iraak ekspordib süsivesiniku. • Kõige kõrgeim koht Iraagis on mägi Haji Ibrahim. (3.600 м) • Vesi Efradist kulutakse niisutamiseks. Iraagi pindalast on 2% metsa. • Suur osa Iraagist on kannatanud sõjast EAST MAJANDUS • Iraagis arenenud nii põllumajandus, kui töötuslik tootmine. • Põhiline sissetulek on nafta väljakaevamine ja müümine. Kus talle kuulub üks esimesi kohti maailmas. • Iraak tegeleb loomakasvatusega. Ta kasvatab lammaid, kitsi ja veisi. • Ta harib umbes 8 ml. ga maa, kus külvatakse nisu, oder, riis. • Iraak müüb nafta, vilja, nahad, vill, tubaka • Tema partnerid on India, Jaapan ja Araabia riigid • Rahaline üksus on dinaar. • Iraak ostab igasuguseid masinaid, seadmeid ja elektroonikat. SOUTH ÜHISKOND JA SOTSIAALNE KESKKOND • Rahvaarv: 36 004 552 inimest (2014 a) • Rahvastikutihedus: 83, 7 in/km² • Riigikeeled: araabia ja kurdi
Geograafia kontrolltöö PÕLLUMAJANDUS 1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna-
Sellest ajast, kui olen õppinud ajalugu, olen õppinud ka seda, et eestlased on talurahvas e. maarahvas. Pidevalt aga räägitakse ka sellest, et maal elamine ei olegi ainult hea vaid seal on ka omad halvad küljed. Mina arvan, et kuni keskaja alguseni oli maal elada hea, kuid kui algasid ristisõjad muutus kõik halvemaks. Maal elamise juurde on alati kuulunud põllumajandus, loomakasvatud, küttimine või korilus. Vanal ajal põllumajanduse ja loomakasvatusega eriti ei tegeletud. Kogu toit saadi lauale koriluse ja küttimisega. Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas erinevaid taimi, taimede õisikuid ja juuri. Mehed aga tegelesid küttimisega. Mida rohkem aeg edasi liikus seda rohkem hakati mõtlema sellele, et toit kodule lähemale tuua. Aegamööda hakkasid välja kujunema ka põllumajandus ja loomakasvatud. Ajaloost oleme õppinud, et juba muinasaja lõpul oskasid eestlased
loomade käitumist, taimi ja nende omadusi Nöörkeraamika kultuur Levis umbes 3000. aasta paiku eKr Savinõusid ilustati nöörijäljendiga Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad , hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silma aukudega kivikirved Idas ulatusid nöörkeraamika kurltuurid Volga, läänes Reini jõeni , lõunas peaaegu Alpideni Rahvastik tegeles loomakasvatusega Suurem tähtsus oli maaviljelusel Arvatavasti tegeleti aletamisega Asulad paiknesid piirkonandes, kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud Sellele on kaks seletust 1 ei elatud pikemalt ühes kohas paigal vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks 2 suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks üksikperedeks , kes ei jätnud
Lisakse Varase rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega. Keskmine rauaaeg Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena, peiteleidude sagenemine. Inimesed tegelesid põlluharimisega(alepõllundus, söödiviljelus), karjakasvatuse, küttimise, kalastuse, käsitöö ja kaubandusega. Toimusid põletusmatused, maeti olemasolevatesse tarandkalmetesse või kivikuhelikesse. Noorem rauaaeg Tegeleti põlluharimisega(künnipõllundus, adramaa), loomakasvatusega, küttimisega, kalastamisega, metsmesindusega, käsitööga ja vahetuskaubandusega. Olid nii sumb-, rida-, kui ka hajakülad. Elati rehielamutes. Enesekaitse eesmärgil moodustasid teatud külad kihelkondi. Välisohu kasvades moodustasid kihelkonnad maakondi. Ühiskond jagunes kihtideks: orjad, lihtkogukondlased ja ülikud. Toodi ohvreid. Usk hauatagusesse ellu.
Vanimad põllud Rebalas (õhukestel paepealsetel muldadel). Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Seda nimetatakse kammkeraamika kultuuriks. 3000 eKr hakkas levima nöörkeraamika – nöörijäljenditega kaunistati savinõusid. Iseloomulik oli ka paati meenutavad silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega. Kalmistud rajati asulast eemale kõrgematele küngastele. 3. Iseloomusta eesti ühiskonda keskmisel rauaajal ja viikingajal (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, linnustetüübid) Keskmine rauaaeg (u V-VIII saj. pKr) ja viikingaeg (VIII-XI saj. pKr). Järskudele nõlvadega küngastele rajati linnuseid (mägilinnused, neemiklinnused, ringvall-linnused). Künnipõllundust arendas puuadrale rauast otsa lisamine
vaid servalt -elatusaladega tegeldi korilusega, küttimisega ja kalapüügiga. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal tasemel. * Savinõud, mis olid ilustatud *Tööriistade valmistamisoskused olid arenenumad *kõrge kunstitase Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli Kunda ja kammkeraamika kultuurist kõrgemal tasemel? *Tegeldi loomakasvatusega *Algeline maaviljelus *Kvaliteetsemad tööriistad ( nt venet) *Savinõud olid ilustatud ning paremini valmistatud Missuguseid uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? *Kindlustatud asulad nt Asva *Põldude jäänused nt Soho-Loo *kivikirstkalmed nt Jõelähtme *Lohukivid - Tumala Nimeta 4 linnusetüüp, tunnused ja iseärasused *Neemiklinnused Mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud, kunstlik vall
1490-ndal aastal laste poolt, kes oma koeraga mängides talle järele jooksid. Inimest kujutati väga harva. Esimene teadaolev inimkuju on Willendorfi Veenus (30 000 20 000 aastat e. Kr, leiti Austriast). Jääaeg lõppes 10-ndal aastatuhandel, algas neoliitiline revolutsioon. Enne seda toitus inimene saagist, mida ta metsast (paljalt) jahtis. Noorema kiviaja algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatusega. Tekkis tööjaotus (aju hakkas kasvama) ning võimalus kõrgkultuuri tekkeks (kuid sinnani oli veel palju- palju aega). Ornamendid olid looduskauged, hakati kasutama ornamenti, mida seostati usuga vaimudesse ja maagiasse. Alles hiljem on ornamendile lisandunud kaunistav funktsioon. On säilinud ka keraamikat. Umbes 4000 aastat e. Kr. hakati kasutama potiketra. Metalli kasutuselevõtuga algas rauaaeg. Sellest ajast pärinevad esimesed kiviarhitektuuri näited, usulised mälestus märgid.
suhted. Moodustatakse ka riikide ühendusi. Põlluharimine ühendatakse loomakasvatusega. Tekkis põlispõllundus, Põllutootmis areng Puudub sordiaretus - - Metsast hangitakse endale Metsandus vajaminev toit. - - - Energia kasutamine - - Kasutatakse: Vesi
talivili I ) 2) Loomakasvatus 3) Küttimine ja kalapüük 4) Mestmesindus 5) Käsitöö- raua töötlemine ja tootmine (relvad ja tööriistad), pronksist ja hõbedast ehted, kudumine 6) Kauplemine (vahetuskaubandus- enda tarbeks, vahenduskaubandus- edasi vhetamiseks) Elamu kujunemine Elanike arv oli umbes 10x väikem kui praegu Põhiliseks elatusalaks oli maaharimine, ent toidu hankimiseks tegeldi veel loomakasvatusega, metsamesindusega ja kalastamisega Käsitööaladest olid tähtsamad metalli töötlemine ja kudumine Tänu soodsale asendile Vana-Vene ja Eestlaste elamuks oli suitsutuba, mida kasutati ka hilisemal ajal Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkond, mida 13. saj alguses võis olla umbes 45 Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed, viimasel
a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. b) Venekirveskultuur levik Idas ulatus Volga, läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu alpideni. Tegeldi loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead), maaviljelusega (odra, nisu, kaer). Matmispaigad oma asulatest välja küngastele, vahel on arvatud, et surnud olid kinniseotud. Elanikud suuremad kogukonnad. III. Pronksiaeg pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga. Rannikupiirkond (Muhu, Saaremaa, Võrtsjärv) ja sisemaal.
Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitus, mis koosnes ratsa ja jalameestest. Venekirveste kultuur-*3at. Algul jõudsid Eestisse uued hõimud, nende sõjakirveste põhjal nim. seda kultuuri nii.*Iseloomulikud olid neile nöörijäljenditega savinõud ja matmiskombed- maasse kaevatud surnu asetati külili. *Venek. hõimud tegelesid algelise loomakasvatusega, kasvatades kitsi, lambaid, veiseid, sigu. *Selle kultuuriga võix seostada maaviljeluse algust Eestis. *Kultuuri algatajad- indoeurooplased. Muinasmaakonnad-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjum.,Läänemaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala. Tegevusalad 2at.algul-peamisex teg. alax oli maaharimine.Tegeldi ka loomapidamisega ning teatud osa oi ka küttimisel ning kalapüügil. Käsitöö arenes- toodeti ja töödeldi rauda. Tegeldi ka kaubavahetusega (vahetuskaubandusega).
juudi ja 4,5 % muud usku. Pere ja ühiskond Varasemal ajal moodustas enamiku ungarlastest lihtrahvas, kes oli madalaim seisus. Eraldi seisuse moodustasid veel sõjamehed ja hõimujuhtide saatjaskond. Ühiskonna väikseim üksus oli väikepere. Keskkihi moodustasid 520 veresugulasest koosnev suurpere. Mitu ühinenud suurpere moodustasid aga hõimu. Peamised tegevusalad Peamisel kohal oli põllumajandus Lisaks tegeleti ka loomakasvatusega (sead, veised,lambad) Taimekasvatusega (nisu , mais ja köögiviljad) Ungarlased on tuntud juba 1100 aastat oma veinide ja viinamarjakasvatustega. Keel Ungari keel , mida räägib 98,5 % ungarlastest, on Ungari Vabariigi ametlik keel. Ungari keelt räägib üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias, Lääne Euroopas, samuti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, vähem aga Austraalias ja LõunaAmeerikas.
ühtseteks tervikuks lõimida. Briti saartelt sai alguse ka ristiusu levitamine ehk misjon. Vaimulikud ordud Benediktiinid: · Varaseim munga- ja nunnaordu. · Rajaja Püha Benedictus Nursiast 529. aastal. · Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas. · Monte Cassino klooster. Tsiterlased: · Eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega. · Ordu asustati 1098. a. ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. · Lähtusid Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. · Tsiterlased rajasid kloostreid asustamata maadele, et tõmbuda eemale ilmaelust. · Eestis rajasid tsiterlased kloostri näiteks Padisele. · Kuulsaim tsiterlane oli Bernard Clairvaux'st (1090-1153), kellest sai üks keskaja
a) Aristokraadid- neil oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kreeka kirjanikud pärinesid aristokraatide hulgast). Aristokraadid üldiselt tööd ei teinud. b) Talupojad- elasid nii linnades kui ka ümberkaudsetes külades. Tasandikel kasvatasid nad teravilja, mäeveergudel aga viinamarju ja oliivipuid. Mägedes tegeleti ka loomakasvatusega. Talupoegade elu polnud kerge. Kuna maa polnud eriti viljakas, kimbutasid neid aeg-ajalt ikaldus ja nälg. c) Käsitöölised- Kreeklased olid osavad pottsepad, relvameistrid ja laevaehitajad. Enamus käsitöölisi elas linnades. Keraamikaga tegelevad käsitöölised jagati vormijateks ja maalijateks. Käsitöölise ametit pidas palju välismaalasi. 4. Nimeta 2 müütilist kreeka kangelast. Kirjelda mõne lausega, millega nad silma paistsid.
Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos. Matmiskombed: sängitati asula territooriumile, elamu alla, panid panuseid kaasa, mõnel esemel oli i segi nende arvates maagiline võime. Päritolu: Lõuna-Euroopa ja Lõuna-Eesti Nöörkeraamika ( 3000 eKr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andiski nöörkeraamikale aluse, teiseks iseloomutunnuseks oli venet. See kultuur ulatus idas Volga ja Lääne Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Tegeldi loomakasvatusega(kits, lambad, veised ,sead), viljakasvatusega(oder, nisu, kaer),kalastuse ja küttimisega. Nad ei püsinud paigal, nad rändasid ringi ,et leida paremaid põllumaid ja karjamaid. Matmiskombed: kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgemale künkale, surnud pandi haudadesse kägarasse mõlemad käed pea alla, arvatakse et nad sidusid surnuid kinni, sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist.
ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: *raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga *soodsad võimalused kaubavahetuseks *transiitveoste osakaal suurenes *arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine *soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: *kasutati palgalist tööjõudu *rakendati uusi agrotehnilisi võtteid *tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega *kasutati kunstväetisi *aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: *külades süvenes sotsiaalne kihistumine *viljahindade langus *pankrotid *maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas
ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga soodsad võimalused kaubavahetuseks transiitveoste osakaal suurenes arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 8. Tööstusharud: Tekstiilitööstus à Tln Balti puuvillamanufaktuur, Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud Masina-ja metallitööstus à ,,Volta"(elektrimasinatehas),,,Dvigatel"(vagunitehas), Fr. Krulli metallitehas
vakuraamatutes. Rikkumisel oli talupojal võimalus kaevata Rootsi kuningale. ● 1696 - majandusreglement. Määrati riigimõisate talupoegade õiguslik seisund. ○ Keelati taluperemeeste karistamine ○ Anti talupojale talu päritav kasutusõigus. ● Era- ehk rüütlimõisatest olenes koormiste suurus mõisniku suvast. ● 17. sajandil oli Eestis umbes 1000 mõisa. Põhisissetulek teraviljakasvatus (rukkis, kolmeväljasüsteem). Loomakasvatusega tegelesid peamiselt talupojad ja seepärast oli saagikus nende põldudel suurem. Mõisad suurendasid sissetulekuid külvi pinna laiendamisega, mis tõstis talupoegade koormisi. Linnad ● Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna - Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandus Kuressaare ja Valga. ● 17. sajandi algul kaotasid oma senised õigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga ning
Tööriistad olid juba tublisti arenenud.Paljud tööriistad olid nüüd töödeldud juba üle terve pinna.Arvatavasti tähtsamaid inimesi matmisel sängistati , vahel isegi elamupõranda alla...kaasa pandi nile igasuguseid ilusasjakesti..See näitab ka et kunstitase oli juba päris kõrge.Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a paiku eKr..nime sai sellest et savinõusi hakati kaunistama nöörijäljenditega. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi,lambaid,veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli nüüd suurem tähtsus. Venekirved-nende väga pika töötlemise järel saavutatud kaunis välimus on andnud alust arvamisele, ete tegemist oli mingisuguste eriliste sõjakirvestega või kultusesemetega. Vanem pronksiaeg( u 1800-1100 eKr)-Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad.Siin aga kahjuks puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga
annaabi.ee 
