MAAELU PLUSSID JA MIINUSED Sellest ajast, kui olen õppinud ajalugu, olen õppinud ka seda, et eestlased on talurahvas e. maarahvas. Pidevalt aga räägitakse ka sellest, et maal elamine ei olegi ainult hea vaid seal on ka omad halvad küljed. Mina arvan, et kuni keskaja alguseni oli maal elada hea, kuid kui algasid ristisõjad muutus kõik halvemaks. Maal elamise juurde on alati kuulunud põllumajandus, loomakasvatud, küttimine või korilus. Vanal ajal põllumajanduse ja loomakasvatusega eriti ei tegeletud. Kogu toit saadi lauale koriluse ja küttimisega. Naised ja lapsed olid need, kes käisid metsas korjamas erinevaid taimi, taimede õisikuid ja juuri. Mehed aga tegelesid küttimisega. Mida rohkem aeg edasi liikus seda rohkem hakati mõtlema sellele, et toit kodule lähemale tuua. Aegamööda hakkasid välja kujunema ka põllumajandus ja loomakasvatud.
Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine rikastele. Panganduse teke, transpordi areng. India, hiina, edela-aasia, põhja-aafrika Tööstusajastu. Alates 15saj. Geograafilised maadeavastused ja kolooniate teke (tagajärg). Tööriistade paranemine, rahvaarvu kasvamine Euroopas kuna majandus paranes. Tekkis nn üleliigne rahvastik (17saj). Ümberasunduskolooniate teke.
Mägialades kasvatatakse rohkem lambaid, ning madalikel veiseid ja sigu. 2. 1. Kapitalina on Itaalial piisavalt põllumajanduseks kasutatavat maad. Samuti on Itaalia majanduslikult hästi arenenud riik ning saab endale lubada vajaliku tehnika soetamist. Olemas on ka tõõjõud. 2. Põllumajanduse koht majanduses ulatub 2.2%-ni SKT-st, kus on hõivatud 4.2% tööjõust. 3. Põllumajanduse vormideks on peamiselt taimekasvatus, loomakasvatud ja metsandus. Vähesemal määral tegeldakse ka kalandusega. 4. Itaalias, eelkõige Põhjas on levinud nn. tööstuspiirkonnad - ajalooliselt tekkinud territoriaalsed kooperatsioonil põhinevad ärisüsteemid: keskmised ja väikesed ettevõtted oma kindla, kitsa spetsialiseerumisega. Tööstuspiirkonna kapitali aluseks on enamjaolt perekonna säästud ja tootmine asub omaniku elukoha läheduses.
annaabi.ee 
