Kodutute loomade varjupaigad Eestis Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 9. klass Kristiina Mölder Juhendaja Lia Viller Töö eesmärgid Loomakaitse ajalugu kogu maailmas ja Eestis Loomakaitse seadused ja organisatsioonid Varjupaikade olukord Isiklik kontakt loomakaitsjatega Loomakaitse ajalugu maailmas 1824 Loomadevastase Julmuse Ennetamise Selts, London 1860 loomakaitseseltsid mujal Euroopas 1861 Loomade Piinamise Vastu Võitlemise Selts, Riia Eesti loomakaitse ajaloost 1869 Tallinna Seltsid Tartus ja Loomakaitse Selts Tallinnas 1904 Tallinnas 1991 Tallinna Laagri varjupaik ja kliinik varjupaik Eesti Loomakaitse Liit 1999 Seltsid
parkimata nahka praktiliselt kanda ei saa. ( Riidematerjale võib kanda ka värvimata, parkimata nahk haiseb, hakkab lagunema, kõdunema). Keemia ja nahatööstus on seetõttu teineteisele vajalikud valdkonnad. Tehisnahk on aga puhtalt keemiatööstuse toode. Nahk ja karusnahk on kallid ja ilusad naturaalsed materjalid. Nende töötlemine on väga vastutusrikas tegevus ja seda mitte ainult tulemust silmas pidades, vaid siia lisandub ka pidev diskussioon loomakaitsjatega, kes välistavad loomade kasutamise tekstiilitööstuses. 1. Mis on toornahk? Nahatööstus tegeleb peamiselt imetajate nahkadega. Kõigi imetajate nahk on põhimõtteliselt ühesuguse ehitusega (evolutsiooniline testimine andis parima tulemuse). Nahatööstust huvitab põhimiselt pärisnahk ehk derma. Teised nahaosad eemaldatakse naha töötlemise käigus. Karusnaha tööstuses tuleb aga säilitada ka marrasknahk (epidermis) koos karvkattega.