http://www.abiks.pri.ee Haruteadused molekulaarbioloogia, rakubioloogia, anatoomia, füsioloogia, geneetika, ökoloogia, viroloogia, mikrobioloogia, mükoloogia, biotehnoloogia Seotud teadused biofüüsika, geenitehnoloogia, meditsiin, tõuaretus, biotehnoloogia, looduskaitse, taime ja loomageograafia, biokeemia, sordiaretus, veterinaaria, biomeetria Biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes Bioteh toodetavad ained: bakterite poolt : antibiootikumid, aminohapped, toidupaksendajad, ensüümid, orgaanilised happed, etanool, õlu, biokile, piimatooted; seente poolt: hallitusjuust, penitsilliin, ensüümid, pagaritööstus, õlu, vein, metaan Bioteh eelised
Bioloogi seos teiste teadus harudega: *Biofüüsika-käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse(osmoos)*Biokeemia-uurib organismide keemilist koostist, ainevahetus protsesse, muundumis reaktsoone ja muud säärast(valgud, rasvad, nukleiinhapped) * Biomeetria -Maatemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimist ja katsete planeerimiseks. *Looduskaitse-Loodus varude ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. *Taime-ja loomageograafia-Taimede ja loomade levik maal. *Küberneetika-teadus juhtimisest ja seosest(eeskujuks elus organismid) Bioonika-Bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Küberneetika-Teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise seaduspärasustest masinas, elusolendis ja ühiskonnas. Biotehnoloogia- Bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia
*meditsiin *veterinaaria *põllumajandus *aiandus *metsamajandus *biotehnoloogia *geenitehnologia *tõu ja sordiaretus Rakendus bioloogiat toetavad: *biokeemia *biofüüsika *biogeograafia *jt Ka looduskaitses on vajalik tunda elusloodust. Biokeemia uurib organismide keemilist koostist ainevahetusprotsesse,biokeemilisi reaktsioone. Meditsiin ja veterinaaria ei saaksläbi ilma biokeemiata. Biofüüsika uurib füüsikalisiprotsesse. Biomeetria-modeleerib organisme ning katsetab. Taime ja loomageograafia uurib taimede ja loomade levikut maal. Looduskaitse eesmärgiks on elukeskkonna ja looduse mitmekesisuse säilitamine Biotehnoloogia-on tehnoloogia mis põhineb organismide omastel protsessidel,nende elutegevusel on väga vana tehnoloogia,mis on kasutusel olnud nii toiduainete kui ka ravimite valmistamisel. Biotehnoloogias kasutatakse seeni,baktereid ja algloomi. Bakterid on ühe rakulised,ilma tuumata,sisaldavad rõngas kromasoome pärilikuse ainet,seal on üks DNA molekul seal
eelaste loodete arenguetappe 4) Biokeemiline meetod uuritakse organismide DNAd ja valke (organismi omased ained), nende erinevust ja sarnasust ning see näitab evolutsiooni kohta omavahelist põlvnemist (mida rohkem sarnane, seda lähedasemad sugulased) 5) Tõu ja sordi aretus missugused on olnud evolutsiooni tegurid (pärilikud muutused ja valik) 6) Taime- ja loomageograafia praegu elavate organismide paiknemist maakera. Elu päritolu: Bakterid tekivad üksnes olemasolevatest bakteritest. Nii kujunes arusaam, et kõik elus pärineb elusast. Füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide arenguni. Füüsikalised ja keemilised tegurid kujundasid Maa atmosfääri. Keemilise evolutsiooni - käigus ühinesid aatomid molekulideks ning lihtsatest
mille tagajärjel luuakse uut pärilike omadustega organismid (transgeensed organismid) Looduskaitse- on elukeskkonna, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Meditsiin- tegeleb pärilike haiguste sünnieelse diagnoosiga ja hilisea raviga. Samuti päriliku eelsoodumusega haiguste profülaktikaga ja nakkushaiguste tekitajate uurimise ja raviga, inimese tervise kaitse ja tugevdamisega. Taime- ja loomageograafia- uurib taimede ja loomade ning nende koosluste levikut Maal. Tõu- ja sordiaretus- eesmärk on uute koduloomade tõugude ja kultuurtaimede sortide aretamine. Veterinaaria ja taimekaitse- tegelevad koduloomade ja kultuurtaimede haiguste ennetamise ning raviga. Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. On konstrueeritud uute omadustega organisme, kes toodavad bioloogiliselt
RAKENDUSBIOLOOGIA Rakendusteadus- teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktiliste rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks. Fundamentaalteadus- kui uuritakse objektide või nähtuste olemust ning nendega seotud seaduspärasusi. (teaduse isu, faktid, teooria) Bioloogia seos teiste teadustega: Biofüüsika, biokeemia, meditsiin, veterinaaria, taime- ja loomageograafia, looduskaitse, informaatika, sordiaretus, tõuaretus, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, bioonika. Biotehnoloogia kasutusalad Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate organismide elutegevuse tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. (jogurt, saiake- pärmseened kergitasid saiakest, juust, või) Põhiliselt kasutatavad organismid on bakterid, seened.(rohehallik) Biotehnoloogia eelised · Suur energiasäästlikkus
takistada nende munade korjamist. Mitmele algatuse le tegi lõpu maailmasõda ja selle le järgnenud segaduste aeg. Eesti Vabariigis olli üks ühiskondliku looduska itse alusepanija id Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Fedor Bucholtz, kes varem Riia Looduseuurijate Ühingu liikmena oli korra ldanud Kuramaal Usma järves Mooritssaare kaitset. Tema eestvedamisel moodustas Tartu Loodusuurijate Selts 1920. aasta kevadel Eesti loodusmälestusmärkide kaitse, taime- ja loomageograafia sektsiooni (hiljem looduska itse sektsioon) kultuurist ähvardatud ja teaduslikult väärtuslike ta imede ja istanduste otsimiseks, 6 ,,Esi mene Eesti l ooduskai tse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Talli nn 2006, l k . 7. 6 investeerimiseks ja kaardistamiseks, hoidmise ja ka itse korraldamiseks ning nende säilitamise vajaduse mõtte populariseerimiseks. 7 1921. aastal sooviti looduska itse alla võtta metsatukka Alutaguse l, kuid see jä i katki tänu raudtee ehituse le.
Mitmele algatusele tegi lõpu maailmasõda ja sellele järgnenud segaduste aeg. Eesti Vabariigis oli ühiskondliku looduskaitse alusepanijaid Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Fedor Bucholtz, kes varem Riia Looduseuurijate Ühingu liikmena oli korraldanud Kuramaal Usma järves Mooritssaare kaitset. Tema eestvedamisel moodustas Tartu Loodusuurijate Selts 1920. aasta kevadel Eesti loodusmälestusmärkide kaitse, taime-ja loomageograafia sektsiooni (hiljem looduskaitse sektsioon) kultuurist ähvardatud ja teaduslikult väärtuslike ta imede ja istanduste otsimiseks, investeerimiseks ja kaardistamiseks, hoidmise ja ka itse korraldamiseks ning nende säilitamise vajaduse mõtte populariseerimiseks. (,,Esimene Eesti looduskaitse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Talli nn 2006, l k. 7.) 1921. aastal sooviti looduskaitse alla võtta metsatukka Alutagusel, kuid see jäi katki tänu raudtee ehitusele.
annaabi.ee 
