Ta laskis budismi pühadesse paikadesse püstitada monoliitsed kivisambad, mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Suupasid ümbritses kiviplokkidest piirdeaed, milles on nelja ilmakaare avanevad väravad ehk tosnanad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skluptuuridega. Näiteks Sanchi stuupa on kaetud inim- ja loomafiguuridega. Budismi sümbolitega ja kitsapihaliste ning lauapuusaliste haldjate kujutistega, kes kehastavad India naiseilu ideaali. Kaljusse raiuti monoliitseid koobastempleid ja kloostreid. Rikkalikult dekoreeritud sissekäigu kohal on valgusaken, aspiidi keskel asub stuupa. Kupli tasandatud tipus on neljanurkne aedik, millest kõrgub varras päevakujuliste sümboolsete vormidega. Egitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Indias on aga arhitektuur ja skulptuur
antiikpäritolu ja eristuda ümbritsevast (paljud uurijad on arvamusel, et keldid ja piktid on pärit samalt asualalt). Šotimaal võis tätoveerimine olla keldieelne, pärandusena eelrauaajast. Hilisematel Gaeli müntidel on näha tätoveeritud põskedega sõdalasi ja samasuguseid teateid annavad ka Caesari memuaarid, kus räägitakse maalitud kehadega briti hõimudest: „Nad märkisid oma kehad erinevate loomafiguuridega, et alasti olles tekitaksid need nägijates hirmu”. Üks kohalik ülestähendus Rooma järgsest perioodist kirjeldab tätoveeritud nahka, kui gruppi kuuluvuse tõendajat, positsiooni rõhutajat, ameti või kutse määrajat läbi vastavate märkide: „Kõik britid värvisid oma keha woadiga (ladina keeles Ivatis tinctoria: taim, mille lehtedest sai sinist värvainet), mis andis neile palju kohutavama välimuse lahingus”.
võimaldas üles kirjutada enamvähem kõik kõnes ette tulevad häälikud. Suhteliselt lihtsalt õpitava alfabeedi (nimetus tuleb kahe esimese tähe "alfa" ja "beeta" järgi) tundmine levis kreeka ühiskonnas küllalt kiiresti ja laialt ega muutunud kitsa kirjatundjate grupi erioskuseks. Tähestikule lisaks oli tugevaid ida mõjusid tunda ka näiteks kunstis, kus senine geomeetriline traditsioon vaasimaalis asendus 7. sajandil orientaalsete loomafiguuridega, millele tasapisi lisandusid ka realistlismi taotlevad inimkujutised. Sel nn orientaalsel perioodil (7. sajand) Kreeka kultuuriloos sai alguse ka kreeka monumentaalskulptuur, mis samuti lähtus idamaistest, arvatavasti eeskätt Egiptuse eeskujudest. Kolonisatsioon Vahemerel. Kui 8. sajandi keskpaigani lähtusid kreeklaste mereretked peamiselt kaubanduslikest sihtidest, siis sajandi teisel poolel vallandus ulatuslik väljaränne, mille käigus pandi alus
annaabi.ee 
