Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu
tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast
väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas
rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest
erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu
propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt
sotsialistliku võimu ideede vastased. Kui täiskasvanud kirusid saagi- ja
loomadekogumist, oli ta segaduses. Tüdruk ei saanud aru, miks nad selle režiimi
vastased peaks olema; ta arvas, et nii ei ole õige. Tänapäeva lastel on pigem
liberaalne mõtteviis ning kõike nähakse lubatuna, kas siis teistest hoolimatut
käitumist, asjade nõudmist või sõnavabadust. Raamatu tegevustiku toimumise ajal
ei olnud taoline käitumine sallitud, kuna paljudest asjadest oli nappus. Tollel ajal
tundis suur osa elanikkonnast nälga kõige tavalisemate toiduainete puudumise