Loomageneetika 1 osa
kromosoomide vahel. Seda nähtust hakati nimetama ristsiirdeks ehk krossingoveriks.
Sugurakke, kus toimub krossingover, nimetatakse rekombinantseteks. Rekombinant-
sete gameetide arv kahe konkreetse geeni puhul on suhteliselt püsiv. Erinevate geenipaaride
vahel aga varieerub krossingoveri sagedus (rekombinantsete isendite protsent järglaste
hulgast) suurel määral. Krossingoveri sagedus võimaldas Morganil teha olulise järelduse
krossingoveri sageduse ja lookustevahelise kauguse seose kohta: mida kaugemal geenid
kromosoomis üksteisest asuvad, seda suurem on nendevahelise krossingoveri tõenäosus.
Sellest lähtudes töötati välja meetodid geenidevahelise kauguse mõõtmiseks ja geenide
järjestuse määramiseks krossingoveri alusel. Krossingoveri sageduse alusel koostatakse
erinevate loomaliikide kromosoomikaardid, kus määratakse ära teadaolevate geenide suhteline
järjestus aheldusrühmas (kromosoomis).
annaabi.ee 
