mingi väärtuse . PEAKS, TOHIKS, HEA „Hea leib on laual“ „leib peaks laual olema“ Hume: ütleb, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult Joosep peaks petma 7 Hume: • Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide. Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga. • Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM 2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM – eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid, nendega ei saa kirjeldada fakte ega väljendada uskumusi, nendega väljendatakse hoopis tundeid või
mingi väärtuse . PEAKS, TOHIKS, HEA ,,Hea leib on laual" ,,leib peaks laual olema" 2 Hume: ütleb, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult Joosep peaks petma Hume: · Väärtusväidet saab esitada vaid siis, kui me ka eeldame, et on olemas väärtusväide. Kui sellist eeldust väärtusväiteks ei ole, siis on Hume arvates tegu naturalistliku loogikaveaga. · Aga väärtusväite eeldust tuleb ikkagi põhjendada KOGNITIVISM ja MITTEKOGNITIVISM 2 põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete kohta. KOGNITIVISM eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad Eetikaterminid näitavad maailma omadusi. NONKOGNITIVISM - Eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi nagu päris väiteid, nendega ei saa kirjeldada fakte ega väljendada uskumusi, nendega väljendatakse hoopis tundeid või
Hume: faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Järelikult Joosep peaks petma Väärtusväite saab tuletada vaid siis, kui ka eeldustes on väärtusväide. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Igaüks, kes tahab petta, kui tal on selleks mõjuv põhjus,peaks petma. 3. Järelikult Joosep peaks petma Ilma väärtusväiteta eeldustes on Hume'i järgi tegemist naturalistliku loogikaveaga. Kui eeldustes on väärtusväide, siis enam loogikaveaga tegu ei ole, ent siis tuleb ikkagi põhjendada väärtusväitega eeldust. 142. Kognitivism ja mittekognitivism Kaks põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete suhtes: KOGNITIVISM: eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad (neil on tõeväärtus). Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. NONKOGNITIVISM: eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi ranges
tõestust kui tervikut. Tõestamise puhul on just argumenteerimisvead need, mida tuuakse esile kui silmatorkavaid vigu demonstratsioonis. a) Non sequitur ('ei järeldu') loogiline järeldus ei tulene eeldustest või teesi ei saa tõestada antud põhjenditest lähtudes. Siia alla kuuluvad ka formaalsed loogikavead, nt kesktermini reegli rikkumine kategoorilises süllogismis. Ent tõestamise puhul on sageli tegemist ka materiaalse loogikaveaga, täpsemalt põhjendite veaga, mis kannab nime põhiviga (ld error fundamentalis) põhjendid on ebaolulised, väheveenvad või väärad.. b) Ignoratio elenchi (sõna-sõnalt 'teadmatus [järeldamise] ahelast', irrelevant conclusion) on eelmisele väga sarnane viga. Ent antud juhul sobivad eeldused mingi teise järelduse tegemiseks, kuid mitte tõestatava teesi järeldamiseks. Mõnikord
annaabi.ee 
