Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni, et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on muutunud järk- järgult spetsialisti tööriistast kultuuri elemendiks. Arvuti- funktisonaalüksus, mis on võimeline inimese sekkumiseta sooritama keerukaid arvutisi, kaasa arvatud rohkeid aritimeetikatehteid ja loogikatehteid. 1. REAALARVUTID 1937. aastal alustas ameerika füüsik Howard Hathaway Aiken Harvardi ülikoolis tööd oma väitekirja teeside kallal. Lõpetanud Indiapolise sõjakooli, astus Aiken Wiconsini ülikooli, mille lõpetas 1923. aastal bakalaureuse kraadiga elektrotehnika alal. Aikeni väitekirja teooriaosa käsitles harilike mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite lahendamist. Et vähendada arvutustööde mahtu, hakkas Aiken välja mõtlema lihtsaid
töötlevat elektriskeemi nimetatakse digitaalskeemiks. Iga digitaalseadme elementaarseteks koostisosadeks on loogikaelemendid, mis teevad loogikaväärtustega 0 ja 1 lihtsaimaid loogikatehteid. Loogikaelementide omavahelisel kokkuühendamisel saadakse loogikaskeem. Iga digitaalseade koosneb seega loogikaskeemi(de)st ja ta töötleb 1-de ja 0-de kogumeid. Seega osutuvad loogikafunktsioonid digitaalseadmete
Elektrimõõteriistade tööpõhimõte mõõteriista põhiosaks on mõõtemehhanism, mis reageerib kaudselt või otseselt mõõdetava suuruse muutumisele. Mõõtemehhanism koosneb kahest osast: liikuvast ja liikumatust. Liikuva osa telhele kinnitatakse pool, terassüdamik, Alketas vms, mis reageerib mõõdetava suuruse muutumisega. Samuti on selle küljes osuti. Tehniliste mõõteriistade skaalale kinnitatakse jaotised,mille abil määratakse mõõdetava suuruse väärtus. Magnetelektrilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikuvaks osaks on püsimagnet, liikumatuks osaks on raamile keritud mähis. Eelised: suur täpsus, hästi kaitstud väliste magnetväljade mõju eest, väike energia tarbimine, skaala lineaarsus. Puudused: ülekoormuse kartus. Elektromagnetilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikumatuks osaks on pool, liikuvaks osaks pehmest ferromagneetikust plaat. Eelised: väike tundlikkus ülekoormuse suhtes, lihtne ehitus. Puudused: väike täpsus, t...
Milline on klassi kuuluvuse tunnus iga konkreetse klassi jaoks? Vt tähiseid, tunnuseid jn lk 272-273 Millist tingimust täitev 2-muutuja loogikafunktsioon on lineaarne? Kui f(00)+f(01)+f(10)=f(11) Mis on loogikafunktsiooni süsteem? Loogikafunktsioonide süsteem on loogikafunktsioonide hulk. Mis on iseloomulik mingis konkreetses süsteemis esitatud loogikaavaldisele? Kui loogikaavaldis kuulub kuhugi kindlasse süsteemi, siis on ta esitatud ainult selles süsteemis leiduvaid loogikatehteid kasutades. Milline loogikafunktsioon on süsteemis täielik? Loogikafunktsiooni süsteem on täielik, kui temas sisalduvaid funktsioone kasutades on võimalik esitada suvalist loogikaavaldist. Süsteemi täielikkuse kriteerium. Vt lk 281 alt. Milline loogikafunktsioonide süsteem on nõrgalt täielik? Milline on nõrgalt täieliku süsteemi tunnus? Mõlemad lk 285 üleval. Milline loogikafunktsioonide süsteem on baas? Baas on minimaalne täielik loogikafunktsioonide süsteem.
Mis on mikrokontroller? Mikrokontroller on ühte mikrokiipi mahutatud miniarvuti, mille abil saab sooritada loogikatehteid, arvutusi, juhtida seadmeid, töödelda andmeid. Mikrokontroller koosneb järgnevatest osadest: Protsessor - ALU (Aritmetic Logic Unit) - aritmeetika loogikaplokk - Käsudekooder - Aadressimälu Mälu - Programmimälu - Andmemälu (RAM) - EEPROM mälu Sisend/väljundplokk Lisaseadmed Mis on register? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid PORTx ja TRISx ? Register on andmebaas
konstandid 1 konstandiks 0. Milline seos on omavahel hulgaalgebral ja loogikaalgebral? Loogikaaalgebra ja hulgaalgebra on isomorfsed, kõik hulgaalgebra seadused kehtivad ka loogikaalgebras, tehes järgnevad asendused: ühend disjunktsiooniks, ühisosa konjuktsiooni,s tühi hulk konstandiks 0 ja universaalhulk konstandiks 1 Vaata põhiseoseid ja õpi selgeks lk 156-157 Milleks kasutatakse loogikatehete asendusseoseid? Millistel tehetel on nad olemas? Et asendada mitteelementaarseid loogikatehteid elementaarsete loogikatehete kaudu. Nad on olemas tehetel implikatsioon,ekvivalents ja moodul summast 2-ga. Mis on n-muutuja loogikafunktsioon? N-muutuja loogikafunktsioon f(x1,x2......,xn) on vastavus n-muutuja Boole Ruumist {0,1}n loogikaväärtuste hulka {0,1} Mis on argumentvektor ja mida ta esitab? Argumentvektor on loogikamuutujate väärtuskomplekt, mis esitab funktsiooni igale üksikule muutujale omistatud väärtust 1 või 0. Mida näitab loogikafunktsiooni tõeväärtustabel?
või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. · Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. Arvuti mälu Mäluühikud · Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik
Mida võiks veel meelde jätta: Liitlause koosseisu kuuluvat lauset nimetatakse ka osalauseks. Formaalse esituse eelised: Sõltumatus lingvistilisest keelest, kompaktsus ja võimalus loogikaseaduste abil teisendada lausearvutusvalemeid muule loogiliselt samaväärsele kujule. Loogikatehete definitsioonid määravad nende resultaadid kõikide operandiväärtuste kombinatsioonide korral. Loogikatehete operandideks on tõeväärtused 0 ja 1 ja tulemuseks on samuti tõeväärtused. Kõiki loogikatehteid peale konjuktsiooni, disjunktsiooni ja inversiooni saab esitada eelmise kolme abil.
Kõik programmid, mida sa kasutad lähevad nullide ja ühtede jadana protsessori, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jadam millest moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli…Umbes nii peaks protsessori tööpõhimõte väga ebeprofesionaalselt seletatuna välja nägema. Protsessori valimise juures vaadatakse peamiselt 2 näitaja: See parameeterist sõltub, kui palju loogikatehteid suudab antub protsessot ühes sekundis teha. Protsessori seeria mõjutab vahele arvuti kiirust samuti päris oluliselt, sest erinevates prose tüüpides on kasutatud erinevaid tehnoloogiad, mis lubavad erinevaid võimalusi. Protsessoreid on tohutult palju erinevaid marke erinevatest ajajärkudest: Inteli protsessorid: 70.aastatel oli protsessorite tootmine alles lapsekingades ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid, millede taktsagadus oli vastavlt 5 ja 10 Mhz.
Nõrgalt määratud loogikafunktsioon: funktsioon, kus üle poole argumentvektoritest on määramatuspiirkonnas Osaliselt määratud loogikafunktsioon: funktsioon, kus osade argumentvektorite väärtuspole määratud Loogikaskeemid Digitaalseade: seade, mis kasutab loogikaskeeme Digitaalskeem: kahendkoode töötlev elektriskeem Ja-element: loogikaelement, mis realiseerib loogikatehet "ja" Loogikaelement: digitaalseadme elementaarkoostisosa, mis teeb loogikaväärtustega 0 ja 1 lihtsaimaid loogikatehteid. Loogikaskeem: kokkuühendatud loogikaelemendid Või-element: loogikaelement, mis realiseerib loogikatehet "või" Loogikafunktsioonide klassid Monotoonne loogikafunktsioon: funktsioon on monotoonne, kui argumentvektori suurenemisel funktsiooni väärtus ei vähene Nulli säilitav funktsioon: funktsioon on nulli säilitav, kui kõikide ta muutujate väärtustumisel 0ks, väärtustub ka funktsioon ise 0ks.
Reed - Mulleri POLÜNOOM x 3 x4 x 1 x2 00 Ü Loogikaavaldise erikuju, mis sisaldab ainult loogikatehteid : 01 11 10 summa mooduliga 2 : T 00 1 1 T konjunktsioon : & konstant 1 : 1 01 1 . . .
e h Loogikatehete asendusseosed i t Neeldumise x w x y = x kehtivust kinnitab ka teisendus, kus ühine t tegur x tuuakse võrduse vasakus pooles sulgude ette, misjuhul sulgudesse Asendusseosed asendavad mitteelementaarseid loogikatehteid v u jääb konstant 1 : r implikatsioon: x w xy = x (1 w y ) = x ( 1) = x A
protsessor ja operatiivmälu. 6 Marcella Jatsinjak Protsessor Arvuti ''südameks'' on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Kuna protsessor(CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutitest, siis sõltub arvuti kiirus kõige rohkem just protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühe sekundis teha. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessorid. 7 Marcella Jatsinjak Sisend- ja väljundseadmed Personaalarvuti riistvara väga olulisteks koostisosadeks on sisend- ja väljundseadmed. Sisendseadmed on näiteks klaviatuur, hiir, juhtimispult(joystick), mikrofon. Piltide sisestamiseks kasutatakse skannereid
kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. Mis on korpuse sees? 4. Arvuti ehitus Personalarvutid (Personal Computer - PC) jagunevad IBM ja Mackintosh perekondadeks. Enamlevinud on IBM tüüpi arvutid, mis ei tähenda seda, et need kõik oleksid IBM firma toodang, vaid nad on IBM arvutitega sarnased ehk ühilduvad. IBM perekonna PC-d koosnevad:
vahemällu salvestatakse andmed veebist jne. Kirjuta lühendid inglise keeles lahti ja selgita neid. 1. CPU – central processing unit kesktöötlusseade, keskprotsessor CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on aritmeetika-loogikaplokk (ALU) , mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole 2. GPU – graphics processing unit graafikaprotsessor Graafikakaardil paiknev mikroprotsessor, mis on projekteeritud spetsiaalselt graafikainformatsiooni töötlemiseks ja kuvamiseks. Graafikaprotsessori eelkäijateks olid graafikakiibid, mis kujutasid endast lihtsalt mäluvastendusega juhtimisporte ja mõnikord mäluvastendusega bittrastreid
Staatilised kont.vab.aparaadid on elektromeh.aparaatidega analoogse tegevusega.Diskreetne tööiseloom, mis on iseloomustav kahe mõistega ,,sisse lül."(kasulik sign.olemas-pinge täisväärtus) ja ,,välja lül."(pinge puudub). Hiljem võimendataxe saadavad sign. 10. Loogikaelem. Ja loogikaelem. Süsteemid- Loogikael.- Kui elementaarseid loogikafunkt. realiseerivad seadmed võivad olla tähistatud algebraliselt. (kontaktivabad) teevad tööx vajalikke loogikatehteid, kuid ei kommuteeri samaväärselt elektromeh.aparaatidega el.ahelaid. Reals.mistahes kahe või enama argumendi loogikafunkt.Loogikael.-TTL-elem.(transistor-transistorloogika); ESL-elem.(emittersisestusloogika); KMOP(MOS)-komplementaarmetalloksiid- pooljuhtloogika. Loogikael.süsteemid-Juht.sign.kogumist mis on vajalik loogikael käsklus-ja täituraparaatidest koosneva skeemi toimimisex saab kirjeldada loogikalagebra valemitega. Need valemid kirjel
rakendamisega kindlas algoritmi. Juhtautomaat lahendab signaale, mida kasut. arvuti töö edastamiseks. järjekorras sooritatakse kõiki loogikaülesandeid ja korraldab juhtimiseks ja kontrolliks. tuntud aritm- loogikatehteid. registrite tööd. * Registrid- kasut. Näiteks määravad juhtsiini kaudu Näiteks toimub kahendarvude tehte tulemite või tehte edastatavad signaalid R (read) ja korrutamine järjestikuste
juhtautomaadi poolt lahendatud loogikaülesandeid. ALU (arithmetic- logic- unit) Aritmeetika- loogikaploki põhifunktsioonideks on mitmekohaliste kahendarvude summeerimine, nende nihutamine vasakule või paremale, loogiline eitus (inversioon), loogiline liitmine (disjunktsioon), loogiline korrutamine (konjuktsioon) ning loogiline alternatiiv ehk välistav või. Nende põhifunktsioonide kombineerimisega ning rakendamisega kindlas järjekorras sooritatakse kõiki tuntud aritm- loogikatehteid. Näiteks toimub kahendarvude korrutamine järjestikuste summeerimis- ja nihkeoperatsioonide abil. Elementaartehete sooritamise järjekord on määratud arvutuste (näiteks korrutamise) algoritmiga, mida täidetakse vastavalt mällu salvestatud programmile. Seejuures juhitakse arvutusprotsessi ehk aritm- loogikaploki, mälu ja registrite töid mikroprogrammautomaadi abil. Teheteks mitmebitiste kahendarvudega kasut. ka vastava bittide arvuga ALU-sid
10. Milline seos on omavahel hulgaalgebral ja loogikaalgebral? Loogikaalgebra ja hulgaalgebra on isomorfsed. Kõik loogikaalgebra seadused kehtivad ka hulgaalgebras, kui teha asendused: konjunktsioon – ühisosa, disjunktsioon – ühend, konstant 0 – tühi hulk, konstant 1 – universaalhulk. 11. Milleks kasutatakse loogikatehete asendusseoseid? Millistele tehetele on nad olemas? Asendusseosed asendavad mitteelementaarseid loogikatehteid implikatsioon, ekvivalents, summa mooduliga 2 elementaarsete loogikatehete kaudu. 12. Mis on n-muutuja loogikafunktsioon? N-muutuja loogikafunktsioon on vastavus n- muutuja Boole’i ruumist loogikaväärtuste hulka {0, 1}. 13. Mis on argumentvektor ja mida ta esitab? Argumentvektor ehk kahendvektor esitab funktsiooni igale üksikule muutujale omistatavat väärtust 0 või 1. 14. Mida näitab loogikafunktsiooni tõeväärtustabel
operandide ja tehtemärkide kooslused: A ∧ ∨ B AB↔ A(→)B muud seosed: Kasutusel on ka alternatiivseid tehtemärke: & ≡ ∧ ~≡↔ +≡∨ x y w x ȳ = x ( x w y ) ( x w ȳ ) = x Siintoodud loogikatehteid ja lausearvutuses leiduvaid loogikatehteid võrreldes leiame siin täiendava olulise loogikatehte "summa mooduliga 2" mitteelementaarsete loogikatehete asendamine elementaarsete kaudu : funktsiooni kohta sedasama infot mis diagrammgi: x1 x2 f ( x1 x2 ) x → y = x̄ w y 00 0
on avaldised ka 𝐴∨∧→↔⊕𝐵; tehtemärgi puudumine operandide vahel on samaväärne konjunktsiooniga. Kaks loogikaavaldist on loogiliselt võrdsed, kui nad mõlemad omandavad muutujate samade väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 0 või 1. Duaalne kuju saadakse, kui asendada ∧/∨ ja 1/0. Hulgaalgebra ja loogikaalgebra seos: ∩/∧ , ∪/∨ , ∅/0 , 𝐼/1. Asendusseosed asendavad mitteelementaarseid loogikatehteid (impl, ekviv, summa mod 2) elementaarsete loogikatehete (inv, dis, konj) kaudu. n-muutuja loogikafunktsioon 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛) on vastavus n-muutuja Boole’i ruumist {0,1}𝑛 loogikaväärtuste hulka { 0,1 }: 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛): {0,1}𝑛→{0,1}. Argumentvektor on n-järguline kahendvektor 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈{0,1}. Tõeväärtustabel näitab funktsiooni ühest vastavust lähtehulgast sihthulka. Funktsiooni 1-de piirkonna 𝑉1⊂{0 1}𝑛 mood
saadakse toiteplokist. Protsessor Protsessor (CPU Central Processing Unit) on kesktöötlusseade, arvuti "aju", mis juhib kõiki arvutis toimuvaid protsesse. Protsessor on väike komplektne arvutusmasin, mis on mahutatud ühte kiipi (Chip) ehk mikroskeemi, siit ka sageli kasutatav nimetus: mikroprotsessor (microprocessor). Igal protsessoril on kaks põhikomponenti: · ALU (Arithmetic/Logic Unit), aritmeetika-loogikaseade, mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid · Juhtplokk, mis võtab mälust käske, dekodeerib ja täidab neid, pöördudes vajadusel ALU poole Erinevad emaplaadid toetavad erinevate tootjate protsessoreid ja erinevaid protsessori kiiruseid. Ühed emaplaadid toetavad Inteli poolt toodetavaid protsessoreid, teised AMD poolt toodetavaid protsessoreid. Emaplaadist sõltub ka see, kui kiiret protsessorit me saame kasutada. Kui turule tuleb uus kiirem protsessor, siis on tema jaoks olemas ka sobiv emaplaat
Algebraks nimetatakse üldjuhul elementide hulka, millega tehakse tehteid, kusjuures nende tehete aluseks on kindlad reeglid ehk aksioomid. Aksioomid määravad ära algebra põhitehete omadused ja seosed. Kuna nüüdismatemaatikas on palju algebra liike (universaalalgebra, hulgaalgebra, loogikaalgebra), siis kehtivad neis ka erinevad tehted ja aksioomid. Boole'i algebra elementideks on binaarloogika signaalid (argumendid) väärtustega 0 ja 1. Nende signaalidega saab sooritada kõiki loogikatehteid ning moodustada suvalisi loogikafunktsioone. Loogikatehete kohta kehtivad järgmised binaarloogika aksioomid: 1. Argumentide järjekorda võib tehtes muuta a + b = b + a. (1.3) 2. Sulgusid võib avada ehk funktsiooni võib teisendada loogiliste osakorrutiste summaks a(b + c) = ab + ac. (1.4) 3
puudumine operandide vahel on samaväärne konjunktsiooniga. Kaks loogikaavaldist on loogiliselt võrdsed, kui nad mõlemad omandavad muutujate samade väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 0 või 1. Duaalne kuju saadakse, kui asendada ∧/∨ ja 1/0. Hulgaalgebra ja loogikaalgebra seos: ∩/∧ , ∪/∨ , ∅/0 , 𝐼/1. Asendusseosed asendavad mitteelementaarseid loogikatehteid (impl, ekviv, summa mod 2) elementaarsete loogikatehete (inv, dis, konj) kaudu. n-muutuja loogikafunktsioon 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ) on vastavus n-muutuja Boole’i ruumist {0, 1}𝑛 loogikaväärtuste hulka { 0, 1 }: 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ): {0, 1}𝑛 → {0, 1}. Argumentvektor on n-järguline kahendvektor 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ {0,1}. Tõeväärtustabel näitab funktsiooni ühest vastavust lähtehulgast sihthulka. Funktsiooni 1-de piirkonna 𝑉 1 ⊂ {0 1}𝑛 mood
teistele osadele vastavad korraldused käsu täitmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. Kasutab spetsiaalseid registreid: programmiloendur (Program Counter) ja käsuregister (Instruction Register). Töötlemisplokk (Processing Unit) sisaldabaritmeetikaseadme (ALU - Arithmetic Logic Unit), mis suudab teostada arvutustehteid etteantud andmetega ehk liita, teostada loogikatehteid ja korrutada ning kombineerida neid tegevusi ning ujukoma seadme (FPU - Floating Point Unit) keeruliste arvutuste jaoks, mis ei ole sooritatavad ALU abil. Töötlemisplokk kasutab spetsiaalseid registreid: olekuregister (Status Register) ja akuregister (Accumulator Register). Registrid on protsessori sisemiseks töömäluks ja jagunevad järgmiselt: Üldotstarbelised registrid. Need on mõeldud käskude poolt kasutatavate andmete ja/või
Akna ülemises pooles on avatud tabelite väljaloetelud, jooned näitavad vaikimisi kehtivaid seoseid tabelite vahel. Väljaloeteludest valitakse vajalikud väljad ja pukseeeritakse need hire abil akna alumises pooles olevasse väljanimede ja tingimuste loetelusse. Field Päringu väljad Table Andmetabelite nimed Sort Sorteerimise järjekord Show Kas näidata välja Criteria Kriteeriumid Kriteeriumid Kriteerium on loogikaavaldis, kus võib kasutada võrdlusi ja loogikatehteid. Andmeteks on konstandid, andmetabelite väljad, teised avaldised. Kui väla nimi koosneb mitmest sõnast, pannakse ta nurgasulgudesse. Võrdluse struktuur Operand1 võrdlus Operand2 Operand1 ja operand2 võivad omakorda olla konstandid, väljad või avaldised; tähtis on see, et nende andmetüübid peavad olema kooskõlas. Võrdlus on üks järgmisest: = - võrdne <> - mittevõrdne > - suurem < - väiksem >= - suurem või võrdne
Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu reigistrit ning vahemälu. CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori põhikomponent on aritmeetika-loogikaplokk (ALU - Kõiki aritmeetilisi arvutusi (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk (See osa protsessorist, mis leiab üles, analüüsib ja täidab kõik programmis sisalduvad käsud), mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral pöördub täitmiseks ALU poole. Registreid kasutatakse, tulemite või tehete lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiirelt saadavad järgmiseks tehteks. Käsuloenduri ülesandeks on järjestikuste käskude lugemine Programm Counter aadressi järgi.
probleemiks turvaline võtmeedastus. DES'i korral jagatakse krüpteeritakse sessioonivõtmega. andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. 67. E-kommerts, SET - Turvaline elektrooniline ülekanne. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i Loodi turvalisteks rahaülekanneteks internetis. Tagab puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja turvalisusele kliendile, müüjale ja müüjat esindavale pangale, loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. kõigil peavad olema sertifikaadid. SET täpsustab sertifikaatide DES‘i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse õigusliku tähenduse - seob endas reegleid usaldusväärsete 2-ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni tehingute teostamiseks. Töötab põhimõttel, et kliendi kaardi kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse
0 (false) ja tõene ehk 1 (true). Võib lisada et polüvalentse (mitmevalentse) loogika puhul on tegemist enam kui kahe erineva tõeväärtusega. Hägusloogika (fuzzy logic) puhul antakse tõeväärtustele tõenäosuslikud hinnangud. Nüüdisaegne digitaal- ja arvutustehnika põhineb binaarloogikal. Käesolevas raamatus käsitletakse samuti ainult binaarloogikat. Loogikasignaalidega saab sooritada kõiki loogikatehteid ning moodustada suvalisi loogikafunktsioone. Loogikatehete kohta kehtivad järgmised binaarloogika aksioomid: 1. Argumentide järjekorda võib tehtes muuta 2. Sulgusid võib avada ehk funktsiooni võib teisendada loogiliste osakorrutiste summaks 3. Funktsiooni võib teisendada loogiliste osasummade korrutiseks 4. Argumendi ja tema eituse loogiline korrutis võrdub nulliga ega muuda loogilise summa väärtust 5
DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on ALOHA: Slotted ALOHA: kõik frame'd on sama suurusega, aeg on jagatud võrdsete suurustega osadeks piludeks (nii pikkadeks lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka osadeks, kui ühe frame'i ülekandmiseks vaja), sõlmed hakkavad frame saatma ainult ajapilude alguses. Sõlmed on sünkroniseeritud, kui riistvaraliselt. DES`i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse 2-ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni 2 või enam sõlme infot korraga saadavad, siis kõik sõlmed tuvastavad kokkupõrke
tabeli graafilist esitusviisi. Karnaugh´kaardi ruutude arv on võrdne olekutabeli ridade arvuga, st Karnaug´kaardil on 2n ruutu, kusjuures iga ruut vastab mingile kindlale argumentide väärtuste kombinatsioonile. Kandilise suluga haaratud ruutudes on vastava argumendi väärtuseks 1, ülejäänud ruutudes 0. Karnaug´ kaardi abil on mugav minimeerida loogikafunktsiooni. Erinevalt elektromehaanilistest kontaktreleedest, mis ahelatesse ühendatuna realiseerivad vahetult loogikatehteid VÕI, JA ning EI, on mitmesuguste kontakti- vabade loogikaelementide abil võimalik teha mistahes loogikatehteid, st realiseerida mistahes kahe või enama argumendi loogikafunktsioone. Loogikafunktsioonid ja nende realiseerimiseks vajalikud kontaktivabad loogikaelemendid on koondatud all- järgnevasse tabelisse 2.1. Rahvusvaheliselt tähistatakse loogikaelemente alljärgnevalt: AND NING (JA) konjunktsioon; OR VÕI disjunktsioon;
Rööpülekandega - ülekandesignaal jõuab kõigisse ülekandega haaratud pesikuisse praktiliselt üheaegselt. Palju rauda. Lahutajad - lahutamine on täiendkoodi liitmine. otsekood(0100) > pöördkood(1011) > täiendkood(1100) (eelmisele 1 liita). Kiire ülekanne - jadarööpülekanne. pesikud jaotataksegruppidesse. Gruppide vahel võimalik: 1) jadaülekanne gruppides ja rööpülekanne gruppide vahel 2) vastupidi · ALU ( Arithmetic-Logic Unit) Teostab aritmeetika ja loogikatehteid. Multipleksor valib vastavalt etteantud koodile ühe kindla funktsiooniga sisenditest ja suunab väljundisse. Selle lülituse alusel võib koostada mitmebitiseid mitmefunktsioonilisi aritmeetika-loogika-plokke. Aritmeetikatehete operandide ja tulemuste salvestamise jaoks on otstarbekas kasutada registreid ning suunamised registritest ALU sisenditesse ja ALU väljundist registritesse teostada multipleksorite ja demultipleksorite abil. ALU väljundsignaale
Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. (kaks meest saavad kõrtsus kokku ja vahetavad võtmeid) DES (Data Encryption Standard) on tänapäeval praktiliselt asendudnud 3DES'ga, mis kasutab 3 võtit. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust. DES'i puhul kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid. DES'i on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt, olles 1000 - 10000 korda kiirem kui RSA, programmiliselt on DES 100 korda kiirem kui RSA. DES'i on võimalik murda ainult "brute force" meetodiga, st proovides kõiki võtmevariante kuna märkide esinemissageduse analüüs vms meetod ei anna tulemusi. 50. Avaliku võtme krüptograafia, RSA + Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine.
puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. (kaks meest saavad kõrtsus kokku ja vahetavad võtmeid) 18 DES (Data Encryption Standard) on tänapäeval praktiliselt asendudnud 3DES'ga, mis kasutab 3 võtit. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust. DES'i puhul kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid. DES'i on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt, olles 1000 - 10000 korda kiirem kui RSA, programmiliselt on DES 100 korda kiirem kui RSA. DES'i on võimalik murda ainult "brute force" meetodiga, st proovides kõiki võtmevariante kuna märkide esinemissageduse analüüs vms meetod ei anna tulemusi. 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA Avaliku võtme krüptograafial on kaks funktsiooni - salastus ja autentimine.
Kiirem protsessor annab kõigis asjades parema jõudluse. Protsessor täidab operatsioone (masinkoodi), mida omakorda juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (ingl. tick) ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus ehk taktsagedus (Hz), kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha. Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis), kuid ka sellel on omad vead. Taktsagedus ei ole ainuke omadus, mis paneb paika protsessori tegeliku töö kiiruse või efektiivsuse. Sülearvutite puhul võib näiteks määravaks saada protsessori voolu tarbivus. Mikroprotsessor on väike programmeeritav elektroonikaseadis, mis täidab protsessori
Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1.4 Arvuti põhiosad: keskprotsessor (CPU), mälu tüübid, kõvaketas, tavalised sisend- ja väljundseadmed. Keskprotsessor (CPU Central Processing Unit). CPU on arvuti aju. Personaalarvutite puhul mahub see ära ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu).
NT: Symmetric-key (secret-key) krüptograafia. // Public-key (asymmetric-key) krüptograafia 49. SÜMMEETRILISE VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, DES ==> Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. DES`i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse 2-ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni kasutades vasaku poolega, mis nihkub paremale. Permuteeritud parem pool aga vasakule. Uut paremat poolt kombineeritakse nüüd XOR funktsiooni kasutades teise
NT: Symmetric-key (secret-key) krüptograafia. // Public-key (asymmetric-key) krüptograafia 49. SÜMMEETRILISE VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, DES ==> Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. DES‘i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse 2- ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni kasutades vasaku poolega, mis nihkub paremale. Permuteeritud parem pool aga vasakule. Uut paremat poolt kombineeritakse nüüd XOR funktsiooni kasutades teise 48bitise alamvõtmega, permuteeritakse ning
34 Sümmeetrilise võtme puhul on krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks sama võti. Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. DES (Data Encryption Standard) 'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust, kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid, on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt. Ühtegi muukimisalgoritmi pole õnnestunud leida. Des `i loogika seisneb selles, et algne 64bitine tekst jagatakse 2-ks. Paremat poolt kombineeritakse XOR funktsiooni kasutades esimese 48bit alamvõtmega ning permuteeritakse. Seejärel liidetakse saadud parem pool XOR funktsiooni kasutades vasaku poolega, mis nihkub paremale. Permuteeritud parem pool aga vasakule. Uut paremat poolt
Sümmeetrilise võtme puhul on probleemiks turvaline võtmeedastus. (kaks meest saavad kõrtsus kokku ja vahetavad võtmeid) DES (Data Encryption Standard) on tänapäeval praktiliselt asendudnud 3DES'ga, mis kasutab 3 võtit. DES'i korral jagatakse andmed 64 bitisteks blokkideks ja kasutatakse 56 bitist võtit. Mida pikem võti, seda keerukam on lahtimurdmine. DES'i puhul ei ole teada ühtegi tagaust. DES'i puhul kasutatakse nihutamisi ja loogikatehteid. DES'i on võimalik realiseerida ka riistvaraliselt, olles 1000 - 10000 korda kiirem kui RSA, programmiliselt on DES 100 korda kiirem kui RSA. DES'i on võimalik murda ainult "brute force" meetodiga, st proovides kõiki võtmevariante kuna märkide esinemissageduse analüüs vms meetod ei anna tulemusi. 50. Avaliku võtme krüptograafia, RSA SLAID 44!!! Kaheksas pt!- oluline slaid. Okei, pm (kui ma õigesti aru saan) on Alice’l kaks võtit, Kaa(Avalik) ja Kas(Secret),
annaabi.ee 
