mössama kui surve ähvardab seda ära võtta. Nad teavad et nendega manipuleeritakse. See viib mössuni. Loogika Formaalne loogika- aristotelese loogika Form. Loogika on teadus, mis uurib kehtivate arutuste ja nende baaskomponentide vorme. Mõtlemise põhivormid mõiste, väide, järeldus. Sümbolite keeles. Formaalse loogika rajaja aristoteles Loogikaline vorm on õige siis, kui ta vastab loogikaseadustele ja loogikas kehtivatele printsiipidele. On kas tõesus või väärus. Mõnes mõttes tõene võimalust ei ole. 10 binary yeah. Õige mõtlemise seadused 1. Identsuse e samasuse seadus ühes samas kohas ja suhtes on tarvilik, et iga mõiste v väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud kui iseendale sisuliselt identne. Aon samane A-ga. 2. Logomahhia juhul kui nõuet ei täideta. Üks aiast ja teine aia august. 3
Tal võib olla mitu sisendit, aga vaid üks väljund on aktiivne. Tal on 2 astmes n väljundit. Multipleksor multiplekserisse läheb mitu sisendit ning vastavalt sisendile väljastab multiplekser väljundi. ...mitmest sisendist üksväljund, andmekommutaator ALU realiseerib erinevaid aritmeetilisi ja loogilisioperatsiooni, baastehteid. Nt välistav või, JA-tehe jne. Koodimuundur Teisendab ühe koodi teiseks (nt. 2nd 2nd-10nd) koodiks vastavalt nende vahel kehtivatele loogikaseadustele. Enamkasutatavad järjestikskeemid Triger elementaarne salvestuselement, millel on 2 stabiilset olekut. Võimaldab salvestada infot 1 bitt. 2 väljundit: otseväljund ja tema eitus. SR-triger: asünkroonne väljundi väärtus muutub, kui sisendi väärtus muutub, potentsiaaliga sünkroniseeritav sünkrosisend C määrab, millal väärtus muutub. Kui C pole aktiivne siis säilitub vana olek. MS-triger: Võib tekkida olukord, kus sisendi väärtused sõltuvad välisest
kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus o puudub loogika, et mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud Primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi ei allu loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi o Primitiivse mõtlemise järgi võib üks ja sama asi asuda üheaegselt kahes eri kohas Ajalooline areng seisneb Levy-Bruhli järgi selles, et mõtlemine vabaneb üha enam eelloogiliste kollektiivsete kujutluste mõju alt ja allutakse üha enam loogikaseadustele. 3. L . Võgotski (1896-1934).kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus.
Nägime, et põhjus, miks neid ei saa kogemuses ümber lükata, seisneb selles, et nad ei esita mingeid väiteid empiirilise maailma kohta. Nad lihtsalt registreerivad meie otsustavust kasutada sõnu mingil kindlal viisil. Me ei saa neid ei- tada, ilma et rikuksime konventsioone, mida eeldab eitamine ise, hakates seega endale vastu rääkima. Ja see on nende paratamatuse ainuke alus. Wittgensteini sõnastuses on meie õigustus seisukoha- le, et pole mõeldav, et maailm ei kuuletuks loogikaseadustele, liht- salt see, et me ei oskaks ebaloogilise maailma kohta öelda, kuidas see välja näeb (Wittgenstein 1922: 3.031). Ja just nagu analüütilise propositsiooni kehtivus on sõltumatu välismaailma loomusest, nii on see sõltumatu ka meie vaimu loomusest. On täiesti mõeldav, et oleksime kasutanud teistsuguseid keelekonventsioone kui need, mida me tegelikult kasutame. Aga ükskõik, millised need kon- ventsioonid ka oleksid, tautoloogiad, milles me neid registreerime,
eelloogilisest mõtlemisest. Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete (e pärismaalaste) kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus ( st puudub loogika, mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud.) Seega ei allu primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi. 4 Primitiivse mõtlemise järgi võib üks ja sama asi asuda üheaegselt kahes eri kohas. Ajalooline areng seisneb Levy-Bruhli järgi selles, et mõtlemine vabaneb üha enam eelloogiliste kollektiivsete kujutluste mõju alt ja allutakse üha enam loogikaseadustele. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames (Tulviste1984: 20-26). 1.4 L
seotud teadmine. Teadus peab teenima tegelikkust, aga vaja on ka teooriat. Nimetab esimesena inimkonna 3 suuremat avastust: kompass, püssirohi ja trükikunst. Senised leiutised on juhuslikku laadi, kuna puudub leiutamise meetod. "Nova Atlantis" - utoopiline, jääb lõpetamata. Saalomoni majas tehakse järjepidevalt leiutisi, ka perpetuum mobile. Tunnetusõpetus. Alustab skeptiliselt. Usaldusväärsuse küsimus. Kirjeldatav vaatlus ja järeldused sellest ei anna isegi loogikaseadustele vastavalt seaduspärast pilti. Puudub kogemus, tuleb ka katsed läbi viia. Kogemusedki erinevad, ei anna tõepärast pilti. Segavad elemendid tuleb meie kogemusest eraldada. Idola ehk pettekujutluste õpetus. Jagab 4 rühma: 1)idola specus (koopa-) - kasutab Platoni koopamüüti. Vaatame koopasuu poole, maailm paistab ahta ja kaugena. Mitmed eelarvamused (harjumused, kasvatus, lektüür). Nähtamatu takistus tema ümber. Vabanemiseks tuleb võrrelda oma kogemusi
annaabi.ee 
