Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui entelehhiatena autonoomselt tegevad.Neil on tajumises himu,painduvus ja tugev võime. Ka Jumalast on mõlemal filosoofil oma teeoria.Leibniz on tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada .Jumal on hea,kõikvõimas,tark jne(nagu seda on väidetud aegade algusest peale),siis on maailm, milles me elame Leibnizi arvates parim võimalikest. Jumal ei saa rikkuda loogikaseadusi, kuid siiski oli Tal maailma luues tohutu suur valikuvõimalus erinevate loogiliselt võimalike maailmade vahel. Kuna Jumal antud maailmale siiski eksistentsi andis, siis Leibnizi arvates see tõestabki,et meie maailm on parim (ld optimus) võimalikest. Niisiis on siin tegemist optimistliku maailmavaatega on ainult Jumalal (ehk paratamatul Oleval) see privileeg, et ta peab olemas olema, kui ta on võimalik. Et aga miski
Tartust põhja pool. Et selles veenduda, tuleb kõigepealt arutlus viia standardkujule, kus eeldused on loetletud üksteise all ning järeldus on eraldatud joonega: E1: Tartu on väiksem kui Tallinn tõene väide E2: Tallinn on EV pealinn tõene väide J: Tallinn asub Tartust põhja pool tõene väide Selle arutluse vigane komponent puudutab just väidete vahelisi seoseid. Et me aga oskaksime viga täpselt sõnastada, peame tundma loogikaseadusi. Loogikaseadused Loogika tegeleb väidete vaheliste formaalsete seostega. Ta ei ütle meile millised väited on tegelikult tõesed (nt väide "G. W. Bush on 2005 aastal USA president" on tõene tänu faktidele, mitte oma loogilisele struktuurile), vaid seda, mis tüüpi väidetest saab järeldada mis tüüpi väiteid. Selle ütlemiseks on terve rida loogikaseadusi. Traditsioonilises formaalse loogika puhul eristatakse nelja põhilist seadust, mida kehtiv arutlus peab järgima.
Millise loogikaväärtusega disjunktsioon ei muuda avaldise väärtust? 0 väärtuse puhul? Millise loogikaväärtusega konjuktsioon ei muuda avaldise väärtust? 1 väärtuse puhul? Milline on disjunktsiooni tulemus, kui vähemalt üks operandidest on loogikaväärtus 1? Tulemuseks on 1 Milline on konjuktsiooni tulemus, kui vähemalt üks operandidest on loogikaväärtus 0? Tulemuseks on 0. Mitme muutuja jaoks on DeMorgani seadus laiendatav? Piiramatult suurele muutujatearvule. Milleks loogikaseadusi rakendatakse? Et saada formaalsete teisenduste abil valemitest uusi, esialgsega samaväärseid valemeid. Mida võiks veel meelde jätta: Liitlause koosseisu kuuluvat lauset nimetatakse ka osalauseks. Formaalse esituse eelised: Sõltumatus lingvistilisest keelest, kompaktsus ja võimalus loogikaseaduste abil teisendada lausearvutusvalemeid muule loogiliselt samaväärsele kujule. Loogikatehete definitsioonid määravad nende resultaadid kõikide operandiväärtuste kombinatsioonide korral.
ega suuda mõõtu hoida, eiramata mõlemat. Tõde otsinguil peab toetuma loodusele endale loodus ei muutu ju sõltuvalt ajajärgust. b) Iga inimene, keda mingi ala huvitab ja kes selle alaga pikalt tegeleb, hakkab mingi aja möödudes pidama ennast selle ala asjatundjaks ning kandma ühe ala teadmisi teistele asjadele(mis ei pruugi selle alaga seotud olla), neid asju moonutades. Nt Aristoteles kandis loogikaseadusi loodusfilosoofiale üle. 9) a) Ühed on ,,olematute asjade nimed" st neid asju kas ei ole võimalik vaadelda või ei panda tähele või on tegemist fantastiliste väljamõeldud asjadega. b) Teised on halvasti sõnastatud või piiritletud mõisted st tegemist on suhtelise mõistega, mis võib tähistada tervet hulka erisuguseid asju ning tekitada looduseuurijas segadust. 10) a) Sofistlik iidol filosoofia rajatakse väga ahtale kogemusele ning otsustatakse väheste asjade põhjal
küllaldase aluse printsiibi. Mitte miski ei ole ilma küllaldase aluseta (nihil est sine ratio). Siit ka järeldus, et Jumal on loonud parima võimalikest maailmadest.John Locke: Empirismi rajaja. Me ei peaks muretsema selle pärast, kui mõned asjad jäävad väljapoole meie teadmist. Teeb ettepaneku uurida vaid inimlikku kogemust. Locke'i väide: meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Tavaliselt peetakse sünnipäraseks loogikaseadusi, näit. pole võimalik korraga olla ja mitte olla. Jumal on Locke'i arvates andnud inimesele meeled, et ta kõike ise kogeks, seega kõik ideed pärit kogemusest. Berkeley: ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. "Ma näen seda kirssi, ma puudutan seda, ma maitsen seda: ja ma olen kindel, et eimiskit ei saa näha või puudutada või maitsta: seega on see tõeline. Kui me kõrvaldame pehmuse, niiskuse, punase ja magushapu aistingud, kõrvaldame me ka kirsi enda
Leibniz tõi sellise näite: väide, et vesi on alati vedelas olekus, on tõene maades, kus vesi ei külmu kunagi, kuid see ei väljenda vee olemust ning selles võib veenduda, sõites külmemale maale. Meil pole kunagi garantiid, kas meie kogemus on piisavalt laiahaardeline. Kuna Jumal on (nagu traditsiooniliselt väidetakse) kõikvõimas, -tark ja -hea, siis on maailm, milles me elame Leibnizi arvates parim võimalikest. Jumal ei saa rikkuda loogikaseadusi, kuid siiski oli Tal maailma luues tohutu suur valikuvõimalus erinevate loogiliselt võimalike maailmade vahel. Kuna Jumal antud maailmale siiski eksistentsi andis, siis Leibnizi arvates see tõestabki, et meie maailm on parim võimalikest. Johann Gottfried von Herder oli saksa filosoof, kirjanik ja rahvaluuleteadlane. Herderist kujunes kultuuriajaloolane ja kultuuriteoreetik. Ta pooldas progressi ideesid, mille
Üldised kleepimisseadused: 11. De Morgani seadused. Argumentide loogilise korrutise eitus võrdub nende argumentide eituste loogilise summaga. Argumentide loogilise summa eitus võrdub nende argumentide eituste loogilise korrutisega. De Morgani seadusi rakendades saab asendada loogilise liitmistehte loogilise korrutamisega ning vastupidi loogilise korrutamise tehte loogilise liitmisega Üldistatud De Morgani ehk Shannoni seadus Loogikaseadusi saab tõestada loogika tõeväärtustabelitega või relee- kontaktskeemide abil. De Morgani seaduste tõestus loogika tõeväärtustabelite abil on toodud tabelis. Ühtlasi näitab tabel kätte võimaluse kuidas loogilist NING-EI elementi saab asendada loogikalülitusega mis koosneb VÕI-EI elementidest. Boole'i ehk loogikafunktsioonide teisendamiseks eraldatakse nende hulgast nn elementaarfunktsioonid. Nendeks on esiteks kõik mõeldavad kahe muutuja
Näiteks sõjalise jõu kasutamine ei ole üldiselt lubatud, kuid NATO võib seda kasutada. Valeargumendid on järgmised loogiliselt valed argumendid: - Väärate eeldustega järeldusotsus jms (mitteparandatav) - Mittevasturääkivuse seadust rikkuv (mitteparandatav) - Indikaatorite poolest sarnased, kuid sisult mitteargumendid (pole midagi parandada, soovitaksegi järeldusindikaatoreid kasutades viia kuulajat eksitusse, demagoogia) - Muul kujul loogikaseadusi rikkuv järeldus (parandatav) - Puudub argumentatiivne funktsioon (parandatav) Mittearguendid - Nali, arvamus, faktiväide, vanasõna, küsimus, tundeväljendus, ettekanne valeargumentide hulgas eristagem: a) vääraid mitteargumente kui lihtsalt valesid; b) argumendisarnaseid mitteargumente, mis ei ole väärad ehk ei valeta, kuid mida ekslikult võetakse või tahtlikult esitatakse kui argumente. (Siin mitteväär ei tähenda, et tõene, sest
sotsioloogiliste küsitluste korral vastuste lahter “ei oska öelda”. Küllaldase aluse seadus: iga väidet tuleb põhjendada mingi teise väitega, mille tõesus on kontrollitud. Öeldakse ka nii, et me peame mõtlema küllaldasel alusel. See välistab tühjade juttude, laest võetud andmete, pseudoteaduste jne kasutamist. Põhjendamiseks (tõestamiseks) kasutatakse faktilist materjali, aksioome, teoreeme, mõõtmisi, loodusseadusi, loogikaseadusi jne. Näide. Ma väidan, et olen pikem kui mu poeg. Kuidas tõestada? Tuleb pikkusi võrrelda üldtunnustatud etaloni - joonlauaga. Lõpetuseks üks Otsene tõestus analoogia põhjal TEES: kägu on sarnane sputnikuga ARGUMENT: nii sputnik kui kägu kukuvad kuid alla ei kuku. TÕESTUS: analoogia põhjal võib öelda, et nad on sarnased. Viga: rikutud on samasuse seadust (argumendis muutub “kukkumise” sisu). 2.4. Eksperimentaalne meetod
a ⋅b = a + b ; a + b = a ⋅b ; a ⋅ b ⋅ cL w = a + b + c +L + w ; (1.21) a + b + c +L + w = a ⋅ b ⋅ c L w . Üldistatud De Morgani ehk Shannoni seadus ( ) f (a, b, c, L w,⋅,+ ) = f a , b , c ,L, w ,+,⋅ . (1.22) 24 Loogikaseadusi saab tõestada loogika tõeväärtustabelitega või relee-kontaktskeemide abil. De Morgani seaduste tõestus loogika tõeväärtustabelite abil on toodud tabelis 1.4. Tabel 1.4 a b ab ab a b a +b 0 0 0 1 1 1 1
annaabi.ee 
