Komplitseeritum olukord on modaalsust väljendavate otsustustega. Probleem on tingitud sellest, et modaalsusest on loogikas hakatud kõnelema alles hiljuti - möödunud sajandi viimasel veerandil, ja teiseks sellest, et modaalses loogikas puudub ainuisikuline autoriteet, nagu on enamikes loogika haruteadustes: Aristoteles deduktiivses loogikas, J. Mill induktiivses loogikas, Hegel dialektilises loogikas. Samaga on seletatav ja vabandatav mõningane ebaselgus selle loogikaosa ülesehituses ja ebatäpsus terminoloogias. Seega, nimetatud probleemi käsitlusse ei tuleks suhtuda liigse pretensioonikusega 3. 5. Modaalsed otsustused. Probleemi käsitlemise keerukused algavad sellest, et seni on defineerimata mõisted "modaalsus", "modaalne otsustus", "modaalne loogika" jt. teemasse kuuluvad mõisted. Selline 6 Ilmar Lilleorg
,,välja lülitatud". Mõiste ,,sisse lülitatud" all mõistetakse aparaadi sellist olekut, mille korral tema väljundis on kasulik signaal, näiteks pinge täisväärtus, signaali (pinge) puudumine aga vastab seisundile ,,välja lülitatud". Matemaatiliselt kirjeldatakse neid seisundeid kahendsüsteemi sümbolitega ,,1" ja ,,0". Elektriajamite juhtimisskeemides on leidnud kõige rohkem kasutamist diskreetse toimega kontaktivabad loogikaelemendid. Nende baasil koostatakse juhtimisskeemi loogikaosa, kus sõltuvalt signaalidest elementide sisendeil tekivad nende ja samuti skeemi väljunditel signaalid ,,1" või ,,0". Need signaalid võimendatakse ning nad juhivad täiturelemente (kontaktorid, kontaktivabad türistorkommutaatorid, elektromagnetid jne). Juhtimissignaalide kogumit, mis on vajalik kontaktivabadest loogikaelementidest, käsklus- ja täituraparaatidest koosneva skeemi toimimiseks, saab kirjeldada loogikaalgebra valemitega. Need valemid kirjeldavad kõiki süsteemi
annaabi.ee 
