■ Igale variandile a,b,...f vastab üks lausearvutuse valem kujul (L1 mingi tehe L2)mingi tehe(L1 mingi tehe L2), kus L1 ja L2 ees võib olla ka eitus see on siis, kui see väike mullike on (kas L1 või L2) joone lõpus, mis sinna loogikaelementi läheb. ■ nt a) nii L1 ja L2 lähevad jooned kahte loogikaelementi, nendest kahest loogikaelemendist läheb joon veel kolmandasse loogikaelementi, mille juures on tähis f väljund, ehk me otsime selle viimase loogikatehte tulemust. Kõigepealt ülemise loogikaelementi lausearvutuse valem: loogikaelement tähistab VÕItehet, L1 joone järel on mullike> L1 on eitusega > esimene osavalem on ¬L1 v L2. Alumise loogikaelemendi
Lihtsaimaks näiteks on mittereversseritava asünkroonmootori juhtimisskeem, kusjuures mootor on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1...F3 ja ülekoormuse eest bimetalltermoreleega F4. Asünkroonmootori kontaktjuhtimisskeemi on kujutatud joonisel 2.5.a ja teda asendavat kontaktivaba juhtimisskeemi joonisel 2.5.b. Joonis 2.5 Kontaktivaba juhtimisskeem on äärmiselt lihtne ja koosneb ainult ühest NING-EI loogikaelemendist, trigerist ja võimendist rakendamaks töösse kontaktori mähise. Lähteseisundis puuduvad signaalid nii trigeri sisendil S kui R (nii stoppnupu kui termorelee kontakt on suletud, st NING-EI elemendi väljundil puudub signaal). Järelikult puudub signaal ka trigeri väljundil ja seega on võimendi sisendpinge võrdne nulliga ning puudub ka pinge kontaktori KM mähisel. Kui vajutada käivitusnuppu, tekib signaal trigeri sisendil S, ta lülitub ümber, annab signaali võimendi sisendisse ja
annaabi.ee 
