määramisel. Tekst (ik text) on kõne peasisu. Tekst on see, mida kõne otseselt väljendab ehk ka see, millest räägitakse. Tekst koosneb sõnadest, mis on seotud lauseteks. Lause (ik sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). G. Frege järgi on sõnadel tähendus vaid lause kontekstis. Klassikalises (formaalses) loogikas käsitletakse selliseid laused, mille puhul on teada, kas need on tõesed või väärad, ning seda määratletakse enamasti toetudes Aristotelese korrespondentsteooriale: lause loetakse tõeseks, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Sõna (ik word) on loogika kontekstis käsiteldav kui mõiste või mõistetevahelise seose keeleline väljendusvorm. (On palju sõnu, mida võib käsitleda teisiti, kuid need jäävad peaaegu alati väljapoole formaalse loogika huvisfääri, nt Juhhei!)
selle välisest kirjeldamisest (julge sõdur) Selgitamine-kasutatakse kui on kergem tuua mõistet illustreerivaid näiteid, kui seda mõistet defineerida Võrdlemine- sarnaste mõistete suhestamine, mõiste sisu avamine, teise, meile selgema mõiste kaudu. Eristamine-mõiste selgitamine tema erisuse kaudu mingi teise mõistega. OTSUSTUS Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatakse või eitakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P). OTSUSTUSE LIIGITAMINE Otsustuse liigid: Otsustuse kvaliteedi järgi:
elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement – mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingeid omadusi või omistatakse neile mingite omaduste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Mõiste, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, on subjekt; subjektiga haaratud objektidele omistatava omaduse mõiste on 4 predikaat. Mõnel juhul võib mõiste ise olla asi, millele omadusi omistatakse. Otsustust väljendab keeles väitlause. (Tegemist on esialgsete tutvustustavate selgitustega. Definitsioonid järgnevad järgmistes loengutes.) Kõne puhul on sageli tähtis ka see, mis keeles räägitakse, mida on juba öeldud, milline on
elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingeid omadusi või omistatakse neile mingite omaduste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Mõiste, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, on subjekt; subjektiga haaratud objektidele omistatava omaduse mõiste on 4 predikaat. Mõnel juhul võib mõiste ise olla asi, millele omadusi omistatakse. Otsustust väljendab keeles väitlause. (Tegemist on esialgsete tutvustustavate selgitustega. Definitsioonid järgnevad järgmistes loengutes.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
