Nad kestavad tõenäoliselt kauem kui inimkond. Taastumatud loodusvarad Maagid Tuumaenergia Maapõuesoojus Kaevandatavad kütused Taastumatuid loodusvarasid tarbitakse nii intensiivselt, et nad võivad varsti otsa saada. Loodusvarade kasutamine Arenenud tööstusriigid kulutavad loodusvarasid rohkem kui vaesed riigid. Arengumaad ei tunne oma loodusvarasid ja ei oska neid õigesti tarvitada. Säästlik suhtumine loodusvaradesse Kõik inimesed maailmas peavad säästlikult suhtuma loodusvaradesse. Inimesi tuleb harida, et nad oskaksid loodusvarasid kokkuhoidlikult kasutada. Soosida tuleb loodusvarade korduvkasutamist. Mõtle ja vasta! Mille poolest erinevad taastuvad ja taastumatud loodusvarad? Too näiteid oma kodukoha loodusvaradest. Miks peab loodusvarasid kokku- hoidlikult kasutama? Olid tubli ja tähelepanelik kuulaja! Loodetavasti suhtud ka ise nüüd teadlikumalt
· Ravi-kui ka põllu-majandus otstarbeks. Mineraalvesi: · Ravitoimega põhjavesi. · Eestis leidub põhiliselt: Värskas, Häädemeestel ja Kärdlas. Üldine Kokkuvõte. · Põlevkivi jätkub 100 aastaks, kui kasutatakse 103 PJ/a. · Puit kuni 30 PJ aastas. · Turvas 1 Gt, lubatud kaevandada 31 PJ aastas. · Hüdroenergia kuni 0.5 PJ/a. · Tuul kuni 10 PJ elektrit aastas. · Päike 8 PJ. Säästlik suhtumine loodusvaradesse. Inimesed: · Peavad säästlikult suhtuma loodusvaradesse. · Tuleb õppida, et osata loodusvarasid kokkuhoidlikult kasutada. · Soosida tuleb korduvkasutamist. Loodus- varade kasutamisest tekivad jäätmed. Maailmas. · 2002.a oli esikohal Venemaa 1439kg prügi elaniku kohta aastas. Prügi taaskasutusest on maailmas esikohtadel: · Holland (taaskasutatakse 45%) · Lõuna korea (44%) · Saksamaa (41%) Loodusvaradest toodetud energia ja vee säästmise soovitused:
Puitu kasutatakse ka mööbli jms. asjade tootmiseks. Taastuvad loodusvarad on ka vesi ja muld, millega Eestis aga eriti probleeme ei ole ja mida tarbitakse säästlikult nii, et see saaks ennest taastada. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti loodusvarad on üsna mitmekesised ja ka nende tootmise maht on erinev. On neid mida jätkub mõnekümneks aastaks ja neid mida säästlikult kasutades jätkub veel väga kauaks. Tähtis on vaid see, et loodusvaradesse tuleb suhtuda aupaklikult ja säästlikult, et ei raisataks neid mõttetult. http://www.google.ee/search?q=turvas&ie=utf-8&oe=utf-8&aq=t&rls=org.mozilla:en- GB:official&client=firefox-a http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=M7U&rls=org.mozilla%3Aen- GB%3Aofficial&q=eesti+metsad&lr=&aq=f&aqi=g10&aql=&oq=&gs_rfai= http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=SS&rls=org.mozilla%3Aen- GB%3Aofficial&q=p%C3%B5levkivi&lr=&aq=f&aqi=g10&aql=&oq=&gs_rfai= wikipedia jne.
et säilitada looduslikke alasid. Loodusturismist saadakse tulu (nt linnu- ja vaalavaatlemine, fotosafarid jne). • Turism võib muuta inimeste suhtumist loodusvaradesse. Turiste võib reisimine harida loodusvarade väärtuse ja tähtsuse küsimustes. Turiste Fotosafari Kenyas võõrustavad kohalikud elanikud võivad hakata nägema looduse üha kasvavat majanduslikku väärtust.
suurene. Euroopa Liidu jaoks on oluline sihtgrupp Aasia turistid, kellel on huvi ja tahtmine reisida siia. Nende paremaks ja mugavamaks transportimiseks on tehtud rohkem lennuliine erinevatesse Euroopa riikidesse. Indoneesia näitel võib öelda, et turism aitas riigil tulla majanduskriisist välja ning hetkel on Bali saar üks maailma populaarsemaid sihtkohti. Majanduskriis algas Aasias 1980. aastatel, peale seda hakkas riik enda loodusvaradesse ja selle ümbruskonda panustama ning turism toob hetkel kõige suurema tulu riigikassasse. Riik panustas infrastruktuuri ehitusse, projektidesse ning transpordi vahenditesse. Hetkel tuleb enamus turiste lennukiga (75%), kuid naaberriigi turistidel on võimalus ka laevaga reisida (25%) (Lee ja Syah, 2018). Uue turismitrendi arenguga hakkas 80.-90. aastate lõpus välja paistma Baleaari saarestik Vahemere lääneosas. See piirkond on Hispaania autonoomne osa. Suuremad saared on Mallorca,
2. Makrokeskkond Makrokeskkonna moodustavad 6 erinevat keskkonda (vt. üleval loetelu). a. Looduskeskkond moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust. Näiteks: tooraine vähenemine (puit, toit, vesi jne), energiahindade tõus, kasvava saastatus, valitsuse sekkumine loodusvaradesse. b. Majanduskeskkond moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid. Peamiselt on selleks järgmised näitajad: majanduskasv, töötus, intressimäärad, valuutakursid jne. Tähelepanu tuleks pöörata ka järgmistele näitajatele: sissetulekute jagunemine ühiskonnas, säästude ja võlgnevuste hulk ning krediidi kättesaadavus, välishanked ja väliskaubandus. c
ja tuleb leida alternatiiv senisele muretule energiaressursside kasutuse kasvule. Inimesed mõistsid, et energia kokkuhoidmine ning sellega seotud tehnilised lahendused omandavad meie elu järgneval perioodil erilise tähtsuse. Need probleemid hakkavad puudutama meid kõiki nii üksikisikuna kui ka ühiskonna liikmena. Juba Euroopa Liidu loomise käigus võeti vastu rida direktiivseid dokumente, mis kohustasid kõiki liikmesriike suhtuma säästlikult loodusvaradesse ja välja töötama oma maal seadusandlikke akte selle tegevuse suunamiseks. Tänaseks on kogu Euroopas normiks pidev energiasäästu poliitika. Vastu võetud Euroopa Liidu direktiivid reguleerivad hoonete energiatõhusust ja energia lõpptarbimise tõhusust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Sellises situatsioonis muutub iga üksik indiviid määravaks kogu ühiskonnale, et suudaksime säilitada oma elukeskkonna järgnevatele põlvedele.
ja tervisedendus on meie väärtused, siis on see materjal nagu täpselt meile mõeldud.” Soovitati, et materjali võiks isegi trükkida, kuna ta oleks kõigile lasteaiaõpetajatele kasulik. Öeldi, et teema käsitlus nõuab õpetajalt põhjalikku ettevalmistamist ning huvi. Samas hinnati materjali sisu kõrgelt. (Vastaja 4) „On hea, et kui lastele tutvustada ja anda kogemus kogukondliku ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest varakult, õpetada neid säästvalt suhtuma loodusvaradesse, anda mõista, et õnn ei peitu asjades, ega nende saamises, et nendest ei kujuneks mõttetuid raiskajaid ja tarbijaid, et lapsed saavad aimu, kui palju toodetakse asju üle, prügimägedele, et palju asju saab teha juba olemasolevatest asjadest... et kui oluline on tervislik toit, tervislik eluviis – ehk kujuneb nendest siis uus ökoloogiliselt mõtlev põlvkond.” Üks hindaja arvas koguni, et ta pole täiesti kindel, kas õpetajad on selle teema taoliseks
annaabi.ee 
