Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Loodusvarad (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
2.   Loodusvarad  
ja nende kasuta-
mine 
Majandusareng ja heaolu sõltub suuresti ressursside olemasolust. Maailma rahvaarvu 
suurenedes on saanud aktuaalseks loodusvarade kasutamine viisil, mis rahuldaks 
meie tarbimisvajadusi jätkusuutlikult. Oleme üleminekul vanadest (üle)tarbimise 
ja tootmise hoiakutest ning tulevastele põlvedele mõeldes on liigutud tõhusamale 
ressursikasutusele.
Üks viis, kuidas saame inimtegevuse mõju keskkonnale mõõta, on ökoloogilise jalajälje1 
abil. Kui kogu planeedi inimesed tarbiksid sama palju kui eurooplased , siis oleks meil 
vaja elamiseks rohkem kui kahe planeedi jagu ressursse (maailmas on see näitaja 1,5). 
Meie tarbimisharjumused ületavad Euroopa piire , sest Euroopas sõltutakse suurel 
määral imporditavatest ressurssidest. Eesti on küll oma põlevkivienergia kasutamisega 
suhteliselt sõltumatu, kuid põlevkivi kaevandamine avaldab toimet kogu ökosüstee-
mile — see mõjutab nii õhu- kui ka veekvaliteeti ja kujundab ümber maakatet. Nii on 
meie ökoloogiline jalajälg Euroopa ja ka maailma suurimate seas.
Loodusvarad on inimtegevuse eksisteerimise alus. Ühelt poolt kasutame loodusvarasid 
kui ressurssi, teisalt pakuvad need keskkonnale mitmesuguseid teenuseid — mets on 
elupaik ja seob süsinikku, vesi annab puhast joogivett ja elupaika veeökosüsteemidele 
ning muldkate toimib toitainete säilitaja ja puhastusfiltrina. Praegu on peatähtis, 
kuidas me suudame olemasolevaid rikkusi mõistlikult kasutada ja sealjuures oma 
tegevusega vähem keskkonda kahjustada.
1  ühendnäitaja, mis suhestab kvantitatiivselt inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise varuga. See näitab maa-ala suurust, mida on vaja ühes aastas kasutatavate ressursside 
tootmiseks ning tekkinud jäätmete ja saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ühik – globaalhektar inimese kohta aastas.
Loodusvarad ja nende kasutamine 
2.1   Metsandus
Metsadega  seotud huvide tasakaalukas  arvestamine  on 
metsanduse suurim proovikivi. 
Metsa pakutavate hüvede mitmekülgsust, ulatus-
Metsanduse arengut suunav raamdokument „Eesti 
likkust ja tähtsust inimkonnale on  tunnistatud  mitmel  metsanduse arengukava aastani 2020” kiideti Riigikogus 
rahvusvahelisel foorumil. Rio de Janeiros 1992. aastal  heaks 15. veebruaril 2011. Arengukava põhieesmärk on 
toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi  metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja 
(UNCED) metsadeklaratsioonis ( Statement of Principles  tõhusa kasutamise tagamine. Selleks kasutatakse pikas 
on Forests ) esitatud printsiipe võib pidada esimesteks üle  perspektiivis muuhulgas puitu juurdekasvu ulatuses, 
maailma tunnustatud metsade säästva majandamise ja  suurendatakse metsauuendustööde mahtu ning range 
kaitse põhimõteteks.
kaitse alla võetakse vähemalt 10% metsamaa pindalast 
Rio regionaalsetest jätkutegevustest Euroopas on  ja parandatakse kaitstavate metsade esinduslikkust.
olulisim üleeuroopaline ministrite metsakaitse protsess 
(Ministerial Conference on the Protection of Forests in Europe   Metsade pindala ja tagavara
– MCPFE, viimastel aastatel kasutatakse nime Forest Europe), 
Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi 
kus metsanduse eest vastutavad ministrid leppisid kokku  jooksul oluliselt suurenenud (joonis 2.1). Metsamaa 
metsade säästva majandamise põhimõtted ja meetmed  hõlmab Eesti pindalast praegu umbes poole (2,2 miljonit 
nende rakendamiseks. Eesti metsapoliitikas, mille on  ha) — kui arvestada Eesti kogupindala, moodustab 
heaks kiitnud Vabariigi Valitsus ja Riigikogu (1997),  kajas -
metsamaa ligi 48,9%, ilma Peipsi järve pindalata on 
tuvad rahvusvaheliste kohustuste täitmise püüdlused.
metsamaa osakaal 50,6% Eestist. Metsamaa pindala ja 
Metsapoliitika rõhutab nii Eesti metsade suurt loodus-
tagavara suurenemise peamised põhjustajad on olnud 
likku ja ökoloogilist väärtust kui ka metsandussektori  põllumajanduslikust kasutusest väljalangenud maade 
tulunduslikku materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potent-
metsastumine ja soostunud alade kuivendamine (1960–
siaali. Metsad on Eesti olulisemaid loodusvarasid, mis  1980). Vaatamata kasutusest välja jäänud põllumaade 
katavad ligikaudu poole Eesti maismaast. Mitmekesised   metsastumisele 1990-ndatel, on metsamaa kogupindala 
metsakooslused pakuvad elupaika ja kasvukohta paljudele   olnud 2,2 mln ha, metsa pindala on viimastel kümnenditel 
liikidele.  Metsast varutav puit  on ehitusmaterjalide ,  vähendanud infrastruktuuri laiendamine ja metsastunud 
tööstus- ja tarbeesemete   tooraine  ning üha kasvava  põllumaade taas kasutusse võtmine. Metsa tagavara 
tähtsusega taastuvenergiaallikas. Metsadel on asenda-
on viimastel aastatel püsinud 450 mln m3; suuresti on 
matu roll süsinikuringes, sidudes atmosfäärist süsinikku  kasvanud ka keskmine hektaritagavara (219 m3/ha 2010. 
puitses biomassis ja metsamullas. Puittoodete kasuta-
a). Peale selle on metsamaa pindala ja tagavara näitajad 
mine pikendab süsiniku  sidumise  aega ja puitkütuste  suurenenud metsainventeerimismetoodika muutuste 
kasutamine vähendab vajadust fossiilsete kütuste järele.  tõttu. Metsavarude koondandmeid esitatakse statistilise 
Metsa majandamisel tuleb arvestada ka mullastiku, vee  metsainventeerimise andmete põhjal alates 1999. aastast. 
ja atmosfääri kaitse vajadustega. Metsadega on seotud  Varasemate aastate andmete aluseks on lausmetsakor-
35 000 töökohta metsasektoris ning paljud turismi,  ralduse ehk ülepinnalise metsatakseerimise andmed.
spordi, transpordi, jahinduse jt sektorite töökohad. 
5
300
metsamaa pindala,
mln ha
4
metsa tagavara, 
240
100 mln m3
213
219
194
puistute keskmine 
3
180
hektaritagavara, 
154
m3/ha
143
/ha3
119
2
120
m
3
103
1
60
1.47
1.266
1.420
1.312
1.777
1.961
1.916
2.596
1.938
2.845
2.249
4.109
2.264
4.545
2.212
4.584
mln ha;  100 mln m 0
0
1942
1958
1975
1988
1994
2000
2005
2010
Joonis 2.1. Metsade pindala ja tagavara ning puistute keskmise hektaritagavara muutus. Andmed: 1942 — Akadeemilise metsaseltsi toimetised 
V; 1958–1994 — lausmetsakorralduse andmed, 2000–2010 riiklik metsainventeerimine (SMI) KAUR .
32
Loodusvarad ja nende kasutamine 
290
35
/ha3
m
Joonis 2.2. Puistute keskmine hektaritagavara1 2012. aastal m3/ha. Andmed: Metsaregister.
1   Puistu hektaritagavara (m3/ha)- kasvava metsa maht ühel hektaril. Määratakse puistuelementide hektaritagavarade summana.  
Puistuelemendi hektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ja rinnaspindala , täiuse või puude arvu alusel.
33
Loodusvarad ja nende kasutamine 
2.1.1   Puuliikide osakaal
Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine. 
Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja 
Puuliikide osakaalus on toimunud olulised muutused.  männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli 
Kasvanud on lehtpuupuistute ja lehtpuu enamusega  leppa, mille tõttu vanemates puistutes nende osakaal 
segapuistute osakaal (joonis 2.3). Ka siin on peamised  võrreldes männi ja kuusega suureneb. Riikliku metsain-
põhjused metsainventeerimismetoodika muutus ja  venteerimise andmetel moodustavad küpsed haavikud 
põllumajanduslikust kasutusest välja langenud maade  62% haavikute kogupindalast, hall-lepikute puhul on 
metsastumine. Oma rolli on mänginud ka metsauuen-
see näitaja 58%.
dustööde madalad mahud erametsades, looduslikule 
uuenemise jäetud alad uuenevad eelkõige lehtpuudega 
(joonis 2.4). Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask  
ja kuusk .
100%
teised
sanglepp
75%
haab
hall lepp
50%
kuusk
25%
kask
mänd
osakaal 0%
1958
1975
1988
1994
2000
2005
2010
Joonis 2.3. Puuliikide osakaalu muutumine valitseva puuliigi metsamaa pindala järgi.
Andmed: 1958–1994 — lausmetsakorralduse andmed, 2000–2010 riiklik metsainventeerimine (SMI) KAUR.
62
lehtpuu kokku
okaspuu kokku
46.5
kask
mänd
kuusk
31
hall-lepp
% pindalast
teised
15.5
0
1998
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
2011
2012
Joonis 2.4. Korraldatud erametsa puistute pindala jagunemine enamuspuuliigiti aastail 1998–2012
Andmed: lausmetsakorralduse andmed — Metsaressursi arvestuse riiklik register , KAUR.
34
Loodusvarad ja nende kasutamine 
2.1.2   Raiemaht ja juurdekasv
2008. aastal hakkas raiemaht suurenema — riikliku 
metsainventeerimise andmetel raiuti metsa 2008. aastal 
Metsade olemit ja struktuuri on suurel määral kujun-
5,9 miljonit tihumeetrit, 2009. a 6,6 mln m3 ja 2010. 
danud inimtegevus. Mitmekesiste kasutusviiside ( korilus ,  a 8,5 mln m3. Keskkonnaagentuuri eksperthinnangu 
puhkamine, mullastiku ja vee kaitse, riigikaitse jmt) kõrval  alusel jõudis raiemaht 2011. aastal 9,1 ja 2012. aastal 9,4 
on suurima mõjuga metsamajanduslikud tööd: metsa  mln m3-ni.
varumine , uuendamine ja hooldamine sh teedeehitus ja 
Metsamajanduse jätkusuutlikkuse hindamisel on 
kuivendustööd. 
tähtis näitaja raiemahu osakaal tüvepuidu aastasest 
Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 esitati  juurdekasvust. Kui pikema aja jooksul raiutakse puitu 
kümnendi optimaalse raiemahuna 12,6 mln m3 aastas ning  enam kui seda juurde kasvab, siis peetakse seda ohuks  
metsanduse arengukavas aastani 2020 on toodud 12–15  metsadega seotud elurikkusele ja puittoorainega varus -
mln m3 aastas. Puiduvarumine on viimasel kümnendil  tatuse jätkusuutlikkusele. Väike kasutusmäär näitab 
teinud läbi suured muutused, sh:
kogunenud puiduvaru ebatõhusat kasutamist. Seejuures 
2000. aastate alguses kasvas raiemaht rekordiliseks,  tuleb arvestada, et raiemahtu mõjutavad nii puistute 
olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligi-
struktuur (raieküpsete puistute olem) ja kättesaadavus 
kaudu 12 mln m3 (joonis 2.5). Selle põhjused olid eelkõige  (ilmastik, infrastruktuuri olemasolu, metsamaa õiguslik 
raieküpsete ja eelnenud kümnendil majandamisest  staatus, majanduspiirangutega metsade osakaal) kui ka 
väljas olnud puistute suur osakaal, maareformi käigus  nn välised faktorid (puiduturu üldine ja konkreetsete 
eraomandisse jõudnud maade aktiivne majandamine ,  sortimentide nõudlus, puidu hindade muutused, vajaliku 
mehaanilise puidutöötlemise kiire areng ja suur nõudlus  puiduvarumis- ja -töötlemistehnoloogia olemasolu). Kui 
puidutoodete järele, eriti kinnisvara- ja ehitussektoris. 
2007. aastal oli metsaraie osatähtsus juurdekasvus 44%, 
2003. aastast alates hakkas raiemaht järsult kaha -
siis 2012. aastal kasvas see 75%-ni. Küpsete puistute 
nema. Toormevajaduse katmiseks hakati ümarpuitu üha  suhteliselt suur osatähtsus võimaldaks rohkem metsa 
suuremas mahus importima. Sellise olukorra põhjus-
raiuda .
tajateks võib pidada erametsaomanikele ebasoodsat 
Viimastel aastatel on lehtpuude puidu osakaal raie 
maksusüsteemi, seni kasutamata metsamaa käibesse  kogumahust mõnevõrra suurenenud Kui 2006. aastal 
jõudmise vähenemist ja metsavarumise kasvavaid kulusid .  moodustas okaspuupuit (mänd ja kuusk) ligikaudu 60% 
Metsavarumist raskendasid ka pehmed ja lühikesed  raiutud puidu kogusest, siis 2009. aastal 52%. Sellegi-
talved , kuna külmumata pehmel pinnasel ei ole võimalik  poolest leiab suhteliselt vähest kasutamist haavikud ja 
raiet teha. 
hall-lepikud (küpsete puistute osakaal vastavalt  (62 
Balti mere regiooni puiduturu paiskas segi 2005. a  ja 58% puistute kogupindlast enamuspuuliigi järgi). 
jaanuaritorm, mille tõttu turg küllastus odavast tormikah-
Lehtpuudest raiutakse enam kaske (joonis 2.6). 
justatud puidust. Raiete põhirõhk läks tormikahjustuste 
likvideerimisele (vähenes oluliselt lage - ja harvendusraie 
ning suurenes sanitaarraie pindala). Tormi tagajärjed 
mõjutasid turgu veel 2006. aastal ja puidu hinnad taas-
tusid alles 2007. aastal. Vähenenud raiemahu juures aitas 
puidutööstuse ettevõtete tooraine nõudlust leevendada 
järsku suurenenud ümarpuidu import Venemaalt. Vene 
Föderatsioon kehtestas alates 2007. a juunist ümarpuidule 
suuremad eksporttollid, millele lisandus 2007. a aprilli-
rahutustele järgnenud nn raudteeblokaad, mis sisuliselt 
sulges ümarpuidu peamise transpordikanali. Aastal 2007 
raiuti vaid 5,3 miljonit m3 puitu.
35
Loodusvarad ja nende kasutamine 
14
12,7
12,7
raiemaht
11,9
12,2
12,2
12,2
12,1
12,1
12,2
12,2
12,2
11
11,6
12,0
11,9
11,7
11,9
11,5
11,6
juurdekasv
10,0
9,1
9,4
8,5
optimaalne raiemaht 
7
aastas MAK 2010
7,0
6,4
5,6
optimaalne raiemaht 
5,9
aastas MAK 2020
5,3
5,3
4
3
mln m 0
1999
2000 2001
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
2011
2012
Joonis 2.5. Raiemaht ja juurdekasv aastail 1999–2008. 
Andmed: Raiemaht 1999–2010 (Riiklik metsainventeerimine), 2011–2012 eksperthinnang  
(riigimetsa tegelikud raiemahud ja muude omanike kohta ortofotode analüüsi alusel kalibreeritud metsateatiste andmed); KAUR.
40
kasvav mets
30
30,3
30
raiutud mets
23,4
22,9
23
20
22
10
7,4
8
8
7
7,1
4,9
4,0
3
% 0
mänd
kuusk
kask
haab
sanglepp
hall lepp
teised
Joonis 2.6. Puuliikide kasvava tagavara ja raiutud puidukoguse jagunemine puuliigiti (2009. a raiemahu hinnangu alusel).
Andmed: Riiklik metsainventeerimine (SMI), KAUR.
36
Loodusvarad ja nende kasutamine 
2.1.3  Metsa uuendamine
Peale metsakultuuride rajamise aidati viimastel aastatel 
kaasa looduslikule metsa uuenemisele (sh seemnete 
Viimasel kümnendil on metsauuendustööde maht  külvamine, taimede istutamine, konkureeriva taimestiku 
tasapisi kasvanud (joonis 2.7). Oma osa on selles metsa  piiramine) aastas ligi 1000 hektaril. Metsakultuuride 
uuendamise toetustel. Suurema osa töödest moodustasid  rajamiseks ja looduslikule uuenemisele kaasa aitamiseks 
metsaistutustööd. Metsa istutati aastail 2000–2009   kasutatava maapinna ettevalmistamise (mineraliseeri-
keskmiselt 5900 hektaril aastas. Metsauuendustööde   mise ) tööde mahud on samuti suurenenud (2005. a 5600 
mahud on kiiremas tempos kasvanud viimasel kolmel  ha ja 2012. a 8600 ha-ni). Ülejäänud lagedaks raiutud või 
aastal. Nii istutati aastail 2010–2012 keskmiselt 7500    hukkunud metsaosad jäid looduslikule uuenemisele. 
ha metsa aastas. Sealjuures istutati 67% istutusaladele  Looduslikule uuenemisel jäetud lagedad metsaalad 
kuuse-, 25% männi- ja 7% kasetaimi. Metsakülvi tehti  uuenevad puittaimedega edukalt. Probleemiks peetakse 
keskmiselt 1200 hektaril aastas. Andmete aluseks on  lehtpuude liiga suurt osakaalu; inimese vaatevinklist 
riigimetsa tegelikud tööde mahud ja muude omanike  hakkab seal kasvama liiga palju nn majanduslikult vähe-
kohta kavandatud tööde mahud metsateatiste alusel.
väärtuslikke puid ja põõsaid.
11000
kuuseistutus
männiistutus
8800
kaseistutus
6600
teiste puuliikide 
istutus
metsakülv
4400
2200
0
pindala, ha
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Joonis 2.7. Metsakülv ja -istutus aastail 2000–2012. 
Andmed: Riigimetsa kohta tegelike tööde mahud, muude omanike kohta kavandatud tegevused metsateatiste alusel, KAUR.
37
Loodusvarad ja nende kasutamine 
2.1.4   Metsatulekahjud
Metsatulekahjude esinemine sõltub suuresti ilmas-
tikuoludest. Pikal kuival perioodil on metsade tuleoht  
väga suur. Näiteks 2006. aasta oli väga kuiv ja siis põles 
Üks suurematest inimese põhjustatud metsakahjus-
keskmiselt ühe tulekahjuga üle 12 ha metsa, 2008. aastal 
tustest on metsatulekahjud. Tulekahjude arv ja pindala  põles 18 ha ehk tunduvalt rohkem kui ühelgi teisel aastal 
sõltub suuresti tuleohtliku perioodi ilmastikust. Enamik  viimase 16 a jooksul (joonis 2.8). 
metsatulekahjudest saab alguse inimese tegevusest. Enim 
tulekahjusid esineb suurte linnade läheduses paikne-
vates metsades Harju- ja Ida-Virumaal. Looduslikud 
faktorid, nagu äike, on põhjuseks vaid üksikutel juhtudel. 
Metsatulekahjudest suurema osa põhjustavad hooletud 
metsakülastajad (puhkajad, marjulised, lapsed jne). 
Esineb ka metsa kuritahtlikku süütamist, tulekahjude 
puhkemist metsatööde käigus jmt.
400
4000
359
356
348
metsatulekahjude arv
3096
kogupindala
289
300
2,875
273
250
1787
2082
200
1,750
207
188
1280
1147
158
1103
pindala, ha
130
101
647
684
89
100
645
579
456
61
91
65
71
379
292
54
47
39
186
207
25
19
58
54
62
87
59
30
24
arv 0
-500
1991
1993
1995
1997
1999
2001
2003
2005
2007
2009
2011
Joonis 2.8. Metsatulekahjude arv ja pindala aastail 1991–2011. Andmed: Päästeamet, Keskkonnaministeerium. 
20
18.0
18
16
14
12.4
12
10
8.5
8
6
5.9
5.1
4.4
4.3
4.6
4
3.2
3.1 
2.1
1.9
2 1.5
1.6
1.3
1.3
1.0
0.9
0.7
0.8
0.8
pindala, ha 0 1991
1993
1995
1997
1999
2001
2003
2005
2007
2009
2011
Joonis 2.9. Keskmine ühes tulekahjus hävinud metsa pindala aastail 1991–2011. Andmed: Päästeamet, Keskkonnaministeerium. 
38
Loodusvarad ja nende kasutamine 
2.1.5  Metsamaa jagunemine  
ning kavandatud kaitsealad planeeritud režiimi järgi. 
kaitsepõhjuste järgi 
Seejuures oli kõigi rangelt kaitstavate metsamaade osakaal 
2010. aastal 10,1% metsamaa kogupindalast. Erinevuse 
Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on püsti-
kahe näitaja vahel põhjustab asjaolu, et mõni joonisel 
tatud eesmärk tõsta rangelt kaitstavate metsade pindala  vääriselupaikade kategoorias esitatud metsamaa ala 
10%-ni vabariigi metsa pindalast. Metsanduse arengukava  tingib range kaitse, olemata samas hoiumetsa kategoorias. 
aastani 2020 täpsustab varem seatud eesmärki: kaitse alla  Samuti võib mets olla kaitsemets (nt piiranguvöönd), 
võetakse vähemalt 10% metsamaa pindalast ja paranda-
kuid VEP-i tõttu range kaitsega .
takse kaitstavate metsade esinduslikkust.
Kaitsepiiranguga metsi oli 2010. aastal statistilise 
Kaitstavate metsade osakaal kogu metsamaast on  metsainventuuri järgi 339 660 ha ehk  15,4% metsamaast. 
aastatega suurenenud. Riikliku metsainventeerimise  Kaitsemetsadeks loeti kaitsealade piiranguvööndid, 
2010. a mõõtmiste andmetel moodustavad kaitstavad  püsielupaikade piiranguvööndid, hoiualad , veekait-
metsad 690 000 ha ehk 25,4% kõigist metsadest. Seejuures  sevööndite metsad, infiltratsiooniala metsad, planee -
moodustavad kaitstavad metsad Riigimetsa Majandamise  ringuga keskkonnakaitseseisundi kaitseks määratud 
Keskuse (RMK) hallatavatest metsadest ligikaudu 35,7%  metsad, kavandatud kaitsealad kehtestatava režiimi 
ja muudest metsadest 19,6%. 
järgi ning kaitstavad alad, mille kohta kaitse-eeskirjad 
Rangelt kaitstavate metsade ehk endise hoiumetsa  on uuendamata.
kategooriaga metsamaade osakaal kõigist metsadest 
Omaette rühma moodustavad vääriselupaigad ehk 
oli statistilise metsainventuuri andmetel 2010. aastal  kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajavad 
9,8% (216 300 ha) (joonis 2.10). Rangelt kaitstavate  alad väljaspool kaitstavat  loodusobjekti , kus kitsalt 
metsadena on arvestatud kaitsealade reservaadid ja   kohastunud , ohustatud, ohualtite või haruldaste liikide 
sihtkaitsevööndid, püsielupaikade sihtkaitsevööndid, I  esinemise tõenäosus on suur. Selliseid metsi oli 2010. 
kategooria kaitstavate liikide elupaigad , vääriselupaigad  aastal statistilise metsainventuuri andmetel 6400 ha (ligi 
(VEP) RMK metsades ja lepingutega eramaal kaitstavad  0,3% metsamaast).
rangete kaitsepiirangutega (hoiu-) metsad
majandatavad metsad
216 300 ha 9,8%
1 649 600 ha 74,6%
kaitsepiirangutega (kaitse-) metsad
339 700 ha 15,4 %
Kaitsealuste 
metsade pindala
vääriselupaigad
6 400 ha  0,3 %
Joonis 2.10. Metsamaa jagunemine kaitsepõhjuste järgi 2010. aastal. Andmed: Riiklik metsainventeerimine (SMI), KAUR.
Loe lisaks:
• Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koduleht . Tuleohukaart. [www] http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270 
• Eesti Keskkonnaagentuuri koduleht. [www] http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php
• Metsaregister. [www] http://register.metsad.ee/avalik/
• Riigimetsa Majandamise Keskuse koduleht. [www] http://www.rmk.ee
• Väärtuslikke metsa-elupaikade kaitse Natura 2000 võrgustiku aladel. Riigikontrolli aruanne Riigikogule. 
[www] http://www.riigikontroll.ee/audit.php?audit=67750 
39
Loodusvarad ja nende kasutamine 
2.2  Jahindus
2.2.1  Sõraliste asurkondade seisund 
Jahindus on tihedalt seotud nii maamajanduse kui 
Põdraasurkonna seisund Eestis on hea. 2009. aastal 
ka looduskaitse valdkonnaga. Jahiulukid on üks osa  oli põdra arvukus jahimeeste hinnangul 11 100 isendit ja 
kasutatavast loodusressursist, mida tuleb kasutada  järgmisel kolmel aastal kasvas põtrade arvukus jõudsalt. 
kestlikult. Uus jahiseadus võeti vastu 2013. aasta kevadel,  2012. aastaks hindasid jahimehed põtrade arvukuseks 12 
selle koostamisega alustati aga juba 2009. aastal. Uue  740 isendit. Ruutloenduse tulemused neljal aastal viitavad  
jahiseadusega tekkis maaomanikel suurem õigus osaleda  sarnasele trendile (joonis 2.11).
jahinduse korraldamisel, samuti on neil erinevalt varemast 
Küttimisstruktuuris oli Mandri-Eesti mõnes maakonnas  
võimalik ulukikahjustuste eest kompensatsiooni saama  märgata 2009. aastal pullide liigset eelistamist. Samas 
hakata. Muutusid ka ulukite ohjamise korraldamise  muule Eestile juba varemgi vastandlikule Saaremaale 
alused — varasem elupaikade kvaliteedi hindamine on  omane lehmade ülekaalus küttimise trend kandus 2009. 
asendatud ulukipopulatsioonide seisundi jälgimisega.  a jahihooajaks üle ka teistele KKA Hiiu-Lääne-Saare 
Keskkonnaminister kinnitas 2012. aastal uue suurkiskjate  regiooni maakondadele. 2011. aastal langesid maakond-
kaitse ja ohjamise tegevuskava, mille järgi vastavaid  likul tasemel realiseerunud ja eelnevalt soovitatud  struk -
tegevusi korraldatakse aastatel 2012–2021. Kavas on  tuurid eelmiste aastatega võrreldes omavahel paremini 
esitatud suurkiskja asurkondade soovitud suurused —  kokku ning ükski maakond ei paistnud silma suurte 
huntide arvu üritatakse hoida vahemikus 15–25 sigivat  kõrvalekalletega.
pesakonda aastas, ilveste puhul on see arv 100–130 
Koos põdra arvukuse kasvuga olid suurenenud ka 
ning karul vähemalt 60. Praegu on jahinduse põhihuvi  põdra tekitatud metsakahjud, eriti noortes männikultuu-
pööratud sõralistele, kellest saadakse nii liha kui ka  rides. Kahjustuste ulatus oli piirkonniti ja aastati erinev. 
trofeesid. Väikekiskjate (kährik, rebane , metsnugis, mink )  Kahjustustest hoidumisel on tulevikus suur roll nii põdra 
küttimine on karusnahaturu madalseisu tõttu omandanud   mõõduka asustustiheduse kui ka pajustike säilitamisel. 
pigem looduskaitselise iseloomu, kus arvukust reguleeri-
Metssigade arvukus Eestis on sarnaselt paljude teiste 
takse seoses nende võimaliku negatiivse mõjuga teistele  Euroopa riikidega viimase aasta jooksul palju kasvanud. 
liikidele. Kopra küttimise vajadus tekib tema tekitatud  Senist asurkonna kiiret kasvu on tugevasti soodustanud 
kahjustuste pärast, peamiselt kuivendatud metsaaladel.  kohatine väga intensiivne lisasöötmine ja kõrgete vilja-
Suurkiskjaid (hunt, karu, ilves) kütitakse ühest küljest  kusnäitajatega täiskasvanud emiste hoidmine, kuna 
trofeede saamiseks, teisalt püütakse nende arvukust  jahimehed on enamasti huvitatud metssea arvukuse 
reguleerida, sest nad toituvad jahinduse huvi põhiorbiidis  hoidmisest.
olevatest sõralistest. Peale selle võib hunt tekitada suurt 
Paralleelselt arvukusega on aasta-aastalt suurenenud 
kahju lambakasvatusele ja karu mesindusele.
ka küttimine, mis jõudsalt kasvas 2008. aastal ning on 
viimased neli aastat püsinud 20 000 isendi ringis (joonis 
2.12). Ruutloendus on aga näidanud vastupidist trendi, 
kuid tuleb võtta arvesse asjaolu, et eelnevate aastate (2010 
ja 2011) madalad ruutloenduste jäljeindeksid tulenesid 
15000
1,2
loendatud
kütitud
11250
0,9
jäljeindeks
7500
0,6
3750
0,3
0
0,0
isendite arv
Jäljeradasid / 1 km
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Joonis 2.11. Jahimeeste hinnang põdra arvukusele, küttimine 1990.–2012. aastal ja ruutloenduse jäljeindeksi muutused 2006.–2012. aastal. 
Andmed: KAUR. 
40
Loodusvarad ja nende kasutamine 
paljuski rasketest lumeoludest, mis piirasid oluliselt  Metskitsede  massiline  kogunemine lisasöödakohtade 
metssigade liikumist (joonis 2.12). Viimast, 2012. aasta  juurde suurendas tõenäoliselt omakorda viirushai-
talve võib aga pidada üsna tavapäraseks ning enamasti see  guste levikut ning kiskjate kisklusmäära. Jahimeeste 
metssigade liikumisele eelnenud aastatega võrreldavaid  hinnangul, kes olid küttimist alates 2010. aastast märga-
takistusi ei tekitanud.
tavalt vähendanud (joonis 2.12) oli lumerohketel talvedel 
Paljudes piirkondades on täiskasvanud kultide osakaal  tugevasti kannatada saanud metskitse arvukus 2012. a 
asurkonnas jäänud väga väikeseks, kuna surve kultide,   kevadeks eelneva aastaga võrreldes veelgi kahanenud. 
nii kesikute kui ka täiskasvanute küttimisele on olnud  Märkimisväärse languse tegi läbi ka talvine metskitse 
aastaid palju suurem kui emistele. Paraku suhtutakse  jäljeindeks, samuti oli kahanenud metskitsede jäljera-
endiselt paljudes jahipiirkondades täiskasvanud emiste  dade esinemissagedus (joonis 2.12). Jätkunud arvukuse 
või kohati isegi kesikemiste küttimisse väga taunivalt. 
vähenemise näol oli tegemist osaliselt eelnenud aastate 
2009.–2010. aasta talvel kütitud metssea emiste  raskuste järelkajaga, mis oma mõju tõttu asurkonna 
potentsiaalse viljakuse andmed annavad tunnistust emiste  vanuselisele/soolisele struktuurile oli 2012. aastasse edasi 
varasest suguküpsusest ja suurest sigimises osalevate  kandunud. Peale eelnenud aastate raskete talvede avaldas 
loomade osakaalust Eesti metssea asurkonnas. Vilja-
metskitsele piirkonniti jätkuvalt tugevat survet ka 2011. 
kusnäitajate poolest sarnanevad Eesti metssead pigem  aastal veel üsna kõrge arvukuse juures püsinud ilvese ja 
Kesk- ja Lõuna-Euroopas elavate liigikaaslastega kui  taas suurenenud hundi asurkond
Eestile sarnasema kliimaga naaberalade asukatega. On 
Punahirve , kelle enamus Eestis elavatest isenditest on 
üsna tõenäoline, et nimetatud kõrged viljakusnäitajad  Saaremaal ja Hiiumaal, arvukus on viimasel kümnendil 
on kujunenud suuresti tänu lisasöötmisele. Samas ei  olnud pidevas suurenemises. Mandri-Eesti asurkond on 
ole hetkel võimalik näidata selgeid statistiliselt usal-
aga levila äärealadele iseloomulikult ebakorrapärane, see 
dusväärseid seoseid metssigade viljakusparameetrite ja  koosneb peamiselt hirvepullidest. Koos arvukuse kasvuga 
lisasöötmise vahel, kuna lisasöötmise intensiivsuse ja  on jõudsalt suurenenud ka küttimine. Kui 2009. aastal 
sageduse kohta andmed puuduvad. 
kütiti 403 punahirve, siis 2012. aastal kasvas küttimis-
Metskitse arvukus oli näidanud aeglast kuid püsivat  maht ligi kaks korda (829 isendit). 2012. a ruutloenduse 
langust alates 2007. aastast. Selle põhjuseid võib olla mitu,  tulemused viitavad hirve asustustiheduse suurenemisele 
kuid neist kaheks peamiseks ja selgelt väljendunuks võib  ning levikuala laienemisele Eesti mandriosas. Punahirve 
pidada ilvese arvukuse ja sellest tulenenud kisklus -surve  asurkonna majandamisel tuleb arvestada asjaoluga, 
suurenemist  küttimise intensiivistamisega samal ajal.  et punahirv võib tihedama asustuse korral ja märksa 
Raskete lumeoludega talved 2010. ja 2011. aastal lisasid  alusmetsavaesemais tingimustes muutuda Mandri-Eesti 
juurde veel ühe mõjuva suremusteguri, mistõttu talve  kõige olulisemale jahiulukile (põdrale) suureks toidu- ja 
teises pooles hukkus metskitsi märgatavalt rohkem kui  elupaigakonkurendiks. Hirveasurkonna asustustiheduse 
eelnevatel aastatel. Tavatult sügavast lumest tingitud  märgatav tõus mandril tooks kaasa põllu- ja metsa-
raskendatud ligipääs looduslikule toidule ja samaaegne  kahjustuste suurenemise, mis paratamatult sunniks 
suurenenud energiavajadus kutsusid esile organismi  hirverohketes jahipiirkondades oluliselt vähendama ka 
nõrgenemise ja haigustele vastupanuvõime vähenemise.  meie põlisasuka põdra asustustihedust .
30000
6
metssea küttimine
metskitse küttimine
22500
4.5
metskitse jäljeindeks
metssea jäljeindeks
15000
3
7500
1.5
0
0
jäljeradasid / 1 km
isendite arv
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Joonis 2.12. Metssea ja - kitse küttimine 1990.–2012. aastal ja ruutloenduse jäljeindeksi muutus 2006.–2012. aastal. Andmed: KAUR. Märkus: 
metssea ja -kitse arvukuse muutusi on parem jälgida küttimisstatistika kui loendustulemuste põhjal, sest üldloendus põhineb arvamuslikul 
hinnangul ning erinevalt põdrast on võimalik viga nende andmete esitamiseks suur. 
41
Loodusvarad ja nende kasutamine 
2.2.2  Suurkiskjate asurkonnad
Hunt on levinud peaaegu üle kogu Mandri-Eesti, v.a 
neil aladel, kus hunt esineb vaid läbirändajana. Huntide 
Suurkiskjate seires pööratakse tähelepanu pesakondade  asustustihedus oli 2008. aastaks saavutanud taseme, 
kaardistamisele, kuna grupeeringud on üksteistest hõlp-
kus liik hakkas asustama ka suurema kultuurmaastiku  
samini eristatavad ja reeglina väiksema kodupiirkonnaga  osakaaluga elupaiku, kus lambakasvatus intensiivsem 
kui üksikisendid. Samuti annavad nad ülevaate liikide  kui suuremate loodusmaastikega aladel. Sellel hundile 
sigimisedukusest, nende tegelikust levikust ja asurkon-
erakordselt heal sigimisaastal kasvas eri pesakondade 
dade elujõulisusest. Arvukuse väljendamisel kasutatakse  arv 32-ni (joonis 2.13). 2009. aastaks oli pesakondade arv 
erinevate sama- aastaste poegadega pesakondade hulka,  vähenenud 26-ni ning 2010. aastaks 24-ni, tänu tugevalt 
millest saab vajaduse korral tuletada ka populatsiooni  suurendatud küttimismahule, mille eesmärk oli arvukuse 
üldarvukuse sügisel. 
jätkuva tõusu pidurdamine . 2011. aastal suurenes arvukus 
Pruunkaru arvukus, mis oli pikemat aega olnud tõusut-
taas 31 pesakonnani ning hundipesakonnad tekkisid ka  
rendis, tundub olevat nüüdseks üle Eesti stabiliseerunud  Saare- ja Hiiumaale. Kui Saaremaal oli hundi pesakond 
ning näitab viimasel paaril aastal isegi kerget langustrendi  viimati tõenäoliselt 1995. aastal, siis Hiiumaal pesakonna 
(joonis 2.13). Levikuala jätkuvat laienemist ning asus-
olemasolu kohta varem teateid ei ole. Hetkel kehtiva 
tustiheduse suurenemist selle servaalal Eesti lõuna- ja  suurkiskja kaitse- ja ohjamiskava järgi on soovitatav 
lääneosas. Karu üldarvukust Eestis võib hinnata umbes  säilitada igal aastal 15–25 kutsikatega hundikarja ( asur -
650–700 isendini. Suurkiskjate kaitse ja ohjamiskava järgi  konna üldsuurus umbes 150–250 isendit).
on eesmärk säilitada igal aastal vähemalt 60 sama-aas-
Hundi tekitatud kahjustuste hulk karjakasvatusele 
taste poegadega karu pesakonda (asurkonna üldsuurus  on alates 2007. aastast pidevalt suurenenud. 2011. aastal 
ca 600 isendit), jätkates jahipidamist peamiselt liigi  murdsid hundid  pisut üle 1000 karilooma, kellest enamiku 
inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjus -
moodustasid lambad . Ühest küljest oli see kindlasti 
tuste vähendamiseks, soodustades samas tema levikuala  tingitud hundipesakondade arvu suurenemisest ja uute, 
laienemist lõuna poole. Erinevalt lääne  suunast  ei ole  suurema kultuurmaastiku osakaaluga elupaikade hõiva-
karu levila lõunasse viimase kümne aasta jooksul märki-
misest. Teisest küljest on see seotud jätkuva metskitse 
misväärselt laienenud. Peamiseks põhjuseks saab pidada  arvukuse madalseisuga ning järjest laieneva lambakas-
siin toimunud ebaproportsionaalselt suurt emakarude  vatusega.
küttimist / enesekaitseks laskmist, mis levila servaaladel 
Ilvese levik on kogu Mandri-Eestis ühtlane. Kui aastatel 
oluliselt piirab või isegi peatab leviala laienemise. Karu  2003–2008 võis jälgida ilvese arvukuse püsivat kasvu, 
asurkonna kaitse seisukohalt on aga levikuala laienemine  siis alates 2009. aastast on pesakondade arv näidanud 
väga tähtis.
langustrendi ning 2011. aastal hinnati pesakondade 
Karu kahjustused mesilates on neljal aastal olnud  arvuks vaid 103. 2012. aasta kevadel väljendus langus ka 
suhteliselt stabiilne, püsides 70–100 juhtumi piires. Karu  populatsiooni üldarvukuses, seda nii ruutloenduses kui 
kahjustused on tavaliselt lokaalse iseloomuga , mis viitab ,  ka jahimeeste hinnangutes (joonis 2.13). Üldarvukuse 
et mesilates käivad rüüstamas üksikud spetsialiseerunud  langus väljendubki juurdekasvu kahanemise tingimustes 
isendid.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loodusvarad #1 Loodusvarad #2 Loodusvarad #3 Loodusvarad #4 Loodusvarad #5 Loodusvarad #6 Loodusvarad #7 Loodusvarad #8 Loodusvarad #9 Loodusvarad #10 Loodusvarad #11 Loodusvarad #12 Loodusvarad #13 Loodusvarad #14 Loodusvarad #15 Loodusvarad #16 Loodusvarad #17 Loodusvarad #18 Loodusvarad #19 Loodusvarad #20 Loodusvarad #21 Loodusvarad #22 Loodusvarad #23 Loodusvarad #24 Loodusvarad #25 Loodusvarad #26 Loodusvarad #27 Loodusvarad #28 Loodusvarad #29 Loodusvarad #30 Loodusvarad #31 Loodusvarad #32 Loodusvarad #33 Loodusvarad #34 Loodusvarad #35 Loodusvarad #36 Loodusvarad #37 Loodusvarad #38 Loodusvarad #39 Loodusvarad #40 Loodusvarad #41 Loodusvarad #42 Loodusvarad #43 Loodusvarad #44 Loodusvarad #45 Loodusvarad #46 Loodusvarad #47 Loodusvarad #48 Loodusvarad #49 Loodusvarad #50
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vero295nika Õppematerjali autor

Lisainfo

2. Loodusvarad ja nende kasuta mine.

Majandusareng ja heaolu sõltub suuresti ressursside olemasolust. Maailma rahvaarvu suurenedes on saanud aktuaalseks loodusvarade kasutamine viisil, mis rahuldaks meie tarbimisvajadusi jätkusuutlikult. Oleme üleminekul vanadest (üle)tarbimise ja tootmise hoiakutest ning tulevastele põlvedele mõeldes on liigutud tõhusamale ressursikasutusele.
....


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
38
docx
Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
33
docx
Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks
46
docx
Keskkonnakorraldus vastatud
42
docx
Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun