Eesti linnud 4. Nimeta linnuliike, -seltse ja nähtusi Eestis, mis pakuvad erilist huvi Lääne-Euroopa linnuturistidele. Kus Eestis ja mis aastaajal neid kohata võib? (see võib eri liikide puhul erineda!) Sügisel võib Matsalu kandis näha tuhandeid linnuhuvilisi, kes kurgede rännet kaema tulnud nõndaks, et kõik 9 torni saavad kõvasti kasutust. Kumari Reisid on ainuke reisikorraldaja Eestis, keda reklaamivad Inglise ja Saksa loodusturismile spetsialiseerunud reisibürood ka oma kataloogides. (Ilves 2005) Alates 2003. aastast edukalt välis- kui siseturul tegutsev Estonian Nature Tours (ENT) on Eestis ainulaadne reisikorraldaja, mis on spetsialiseerunud linnu- ja loodusreisidele. Meie teenus on mõeldud inimestele, kes looduses liikudes oma ümber olevast rohkem teada sooviks ja nii aastaringselt. Juhendajateks on spetsialiseerunud linnu-, taime- ja loomatundjad. (Estonian Nature Tours)
väärtustatud (Eesti Maaturism 2010). 2.Loodusturismi olukord Eestis 2.1.Loodusturismi pakkujad ning pakutavad tooted Täpset loodusturismi pakkujate arvu on väga raske anda, kuna puudub ühte loodusturismi infobaas. Hinnanguliselt on Eestis 500 loodusturismi pakkuvat organisatsiooni/FIE-t. (EAS 2008), millest 41% on mikroettevõtted. Aktiivseid teenusepakkujaid on ca. 250, millest 61 % ostab teenuse sisse loodusturismile spetsialiseerunud ettevõtetelt, ettevõtteid, kes ise töötavad välja loodusturismi tooteid ning neid ise või läbi vahendajate müüvad on ca. 150 (Eesti Maaturism 2010). Loodusturismi ettevõtjad pakuvad järgmiseid tooteid: (Eesti Maaturism 2010) · Aktiivse puhkuse tooted maismaal (59%). Enim pakutakse maastikumänge ja orienteerumist. · Matkad maismaal va. talvematkad (56%). Pakutakse enim jalgsimatku metsas ja -rabas ning jalgrattamatku.
alla (4). 9 3.Turism ja loodusharidus 3.1 Turismi arendamise põhimõtted Karula piirkonnas arendatakse loodussäästliku, pärandit arvestavat ning tutvustavat turismi. Turismi arendamisel lähtutakse kohaliku looduse ja elanikkonna taluvusest ning järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1. orienteerutakse kvaliteetturismile väiksemamahulisele kultuuri- ja loodusturismile. Ei arendata piirkonda sobimatuid turismiteenuseid ega rajata keskkonda mittesobivaid rajatisi; 2. suuremahulised, massidele suunatud turismiprojektid käivitatakse olemasolevates tõmbekeskustes (Kaika, Lüllemäe, Karula), kasutades ära olemasolevaid asulaid ja väljaarendatud infrastruktuuri; 3. külastajate arv hoitakse tasakaalus looduse koormustaluvusega, ei planeerita külastajate hulga suurendamist suvehooajal. Konsulteeritakse spetsialistidega ilmse koormustaluvuse ületamisel; 4
Jahindusele tähendavad sood mitmete ulukite elupaiku, järelikult ka olulisi jahimaid. Setõttu on jahimehed mitmetes maades algatanud meetmeid soode kaitseks. Samal ajal võib jahinduse arendajatele olla vastukarva mõne sooala range kaitse. Marjade ja seente korjajatele on sood läbi aegade olnud tähtsad koriluspaigad. Seetõttu ollakse huvitatud korjemaade püsimisest ka edaspidi. Kuid korilasi häirivad väga ranged looduskaitsepiirangud. Turismile, eeskätt loodusturismile, on märgalad oluline ressurss, mille heast seisundist ollakse huvitatud. Küll aga riivavad turismiarendajate lähihuve looduskaitsest tulenevad kohatised liikumispiirangud. Riigikaitse seisukohast seostuvad märgalad kohaliku elanikkonna vastupanuga. Seal, kus puudub võimalus varjuda mägedes, on alati leitud pelgupaik soodest. Haridusele ja teadusele on märgalad sama vajalikud kui looduskaitsele. Lisandub märgalade,
looduse ja inimkultuuri vahel ning pakutakse elamusi, mis mõjutavad osalejate väärtus- hinnanguid. Nõnda on loodusturism otseselt seotud looduse kogemisega nii eesmärkide kui ka tegevuste tasandil. Loodusturism iseenesest on üsna väike nišiturg ning kaitsealadel on vältimatult domineerimas lühema kestvusega, ööbimiseta külastused märksa laiematele turusegmentidele, kelle peamiseks reisimotiiviks on puhkamine looduses (Käsiraamat ... 2007). Lisaks loodusturismile ja looduskülastajatele on kaitsealadel viimastel aastatel oluliselt suurenenud nii lihtsalt looduses vaba aega veetvate inimeste, aktiivpuhkajate ja loodus- hariduslike külastajate segment. Õppimiskomponent on külastusmotiivis üha olulisem nii kaitsealade külastuse nõudluses kui ka pakkumises. See turusegment toob kaitsealadele suuri gruppe, kooli- ja ülikoolirühmi, koolitusi, organisatsioone ja asutusi.