· Angerjakasvandus, mida on Eestis ainult üks- OÜ Triton. (Võrtsjärve ääres). · Õngu- Meriforell (Hiiumaa) · Põlula- Meriforell, jõeforell, lõhe (Kunda jõe ääres) · Härjanurme- Siig, koha · Ilmatsalu- Haug, linask · Haaslava- Haug, tõugjas, linask, koha 7. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid, olukord Eestis. Loodusliku toitumisreziimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid). Loodustoidutiikides kasvatatakse vähke tiigi looduslikul toidubaasil, loodusliku temperatuuri juures ja võimalikult looduslähedastes oludes. Asja lihtsaimalt seletades -need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhuasustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse tulemuse kindlustamiseks asustamist mitmel aastal korrata
püütud vähkide suremus võib edasikasvatamisel olla eriti kõrge ja kasv aeglane. Liiga tihedast vähipopulatsioonist saab kergesti püüda ka suguvähke asustusmaterjali tootmise jaoks. Eestis on selliseid tihedaid vähipopulatsioone aga vähe ja nende harvendamiseks asustusmaterjali püüke veel ei tehta. Seda oleks aga teatud juhtudel vaja teha ka meil ja see annaks head asustusmaterjali vähikasvatuse arendamiseks. Loodusliku toitumisreziimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid). Loodustoidutiikides kasvatatakse vähke tiigi looduslikul toidubaasil, loodusliku temperatuuri juures ja võimalikult looduslähedastes oludes. Asja lihtsaimalt seletades - need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhu 29 asustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse
annaabi.ee 
